«Ilu võib olla väga võimas relv ja vahend, millega saavutada positsioone ja võita südameid,» ütleb Estonia esilauljaks tõusnud Helen Lokuta.
Kohtume Helen Lokutaga (36) teatris. Ta mängib Händeli ooperis «Julius Caesar» Kleopatrat. Helen on Kleopatra täismeigis ja parukas ning teeb vastuvaidlemist mitte kannatava ettepaneku suunduda teatrivälisesse linnaruumi. Valime välja Gloria veinikeldri, kus hea veinivalik. Kuid me joome tassikese rohelist teed, sest Helen keeldub teistest jookidest. Kõlaritest hakkab kostma laul Tihemetsa Tiinast.
Mis on võrgutamise kunstis tähtis – kas keskenduda ühele mehele, nagu Kleopatra, või üritada meeldida kõigile nagu Tihemetsa Tiina?
Kui naine on ilusa välimusega ja võimupositsioonil, siis on kindel, et juba ainuüksi sellepärast imetletakse teda. Kleopatra keskendus kindlale mehele ja tema eesmärk oli võim. Ma usun, et Caesari ja Kleopatra vahel sündis suur armastus.
Kas sa oled tõusnud Estonias esimeseks primadonnaks?
Meil on teatris palju häid soliste ja ka minule on antud häid suuri rolle laulda, mida olen alati tahtnud teha.
{poolik}
Sa mõjud Kleopatrana väga usutavalt. Kas sa oled seda tüüpi, keda saab nii blondiks kui ka brünetiks teha?
Ma ei identifitseeriks ennast ega oma lavakujusid üldse juuksevärvi järgi. See on minu jaoks väga väike detail persooni puhul. Palju olulisem ja raskem on kehastuda ümber erinevateks isiksusteks ning luua usutavaid ja värvikaid karaktereid, et ei hakkaks ennast kordama. Aga tõesti, ka grimm, parukas ning kostüüm on olulised detailid rolli loomisel. Grimmitoas toimub totaalne muutumine, võin olla nii brünett kui ka blond, aga ka naine või mees, noor või vana. Kui tegime «Julius Caesari» reklaampilti, siis kõigepealt kehastusin Kleopatraks. Seejärel tehti mulle mehe grimm ja ma poseerisin piltidel, kui imperaator Caesar. Neist pandi kokku pilt, millel on pool Caesari ja pool Kleopatra nägu.
Kas oled rolli sisse elanud?
Ma pole varem mänginud võimukandjat, siniverelist kuningannat. Julius Caesari toetusel saab Kleopatrast Egiptuse kuninganna. Olen teinud uurimistööd selle ajastu kohta, lugenud ajalooraamatuid, vaadanud filme. Tema olemuse tabamiseks on hea teada taustsüsteeme ja võimumängude erinevaid eesmärke. Näiteks oli Kleopatra Caesari ainukese poja Caesario ema, mis kindlustas tema positsiooni veelgi. Varem olen mänginud Carmenit, Tuhkatriinut, Silvat, Musettat ja teisi ilusaid ja tugevaid naisi, aga nad pole olnud võimupositsioonil.
Neis on midagi sarnast, nii Carmen kui ka Kleopatra olid suurepärased võrgutajad?
Jah, nad olid imeilusad ja sarmikad ning valdasid suurepäraselt nippe, millega mehed ümber sõrme keerata. Lisaks veel tarkus, haritus… Nad kasutasid oma võrgutuskunsti väga teadlikult ja kindlatel eesmärkidel.
Kas sa tunned end paremini võimu- või võrgutusmängudes?
Eks need kaks tegevust täiendavad teineteist. Ilu võib olla väga võimas relv ja vahend, millega saavutada positsioone ja võita südameid. Ka võim on erutav asi. Võimuka inimese seksuaalne karisma on täiesti tuntav. Kindlasti on Kleopatra naine, kes paneb oma seksuaalsuse teenima võimujanu. Tema eesmärk oli taastada Egiptuse võimsus.
Caesarit mängib Monika-Evelin Liiv…
See roll on kirjutatud kastraadile, aga Estonias pole ühtegi kastraati võtta (naerab võluvalt). Nii et valida on naise või kontratenori vahel. Dirigent Andres Mustonen soovis, et siiski laulaksid mezzosopranid. See on ooperimaailmas täiesti tavaline, et mezzod peavad nn. püksrolle laulma.
Öeldakse, et oleks hea, kui laval armastajaid mängivate näitlejate vahel ka päriselt midagi säriseks.
Alati oleks seda palju nõuda. Näitlejameisterlikkus on ka väga tähtis, vaatajale jääb mulje suurtest tunnetest ja särinast. Muidugi on lihtsam, kui laval tekib hea sünergia partnerite vahel, et pole vaja mingisuguseid barjääre ületada. Oskad lugeda ja aduda, mida teine teeb. See on mäng, oluline, et koostöö toimiks. Monikaga oleme saanud väga headeks sõpradeks ning seda enam on laval väga hea ja lihtne temaga koos näidelda. Rääkimata sellest, et ta on tõeline professionaal. Loodan, et oleme laval usutavad.
Kas sel talvel ei sõideta Egiptusesse, vaid tullakse Estoniasse?
Praegu on Egiptuses jälle uued rahutused. Kes tahab turvaliselt läbi ajada, tulgu teatrisse liivaluiteid ja püramiide vaatama. Händeli muusika mõjub nagu vitamiinipomm.
Kuidas su isiklik elu läheb?
Naudin seda, et võin Eestis elada oma lähedaste ja sõprade keskel, neid väärtusi hakkad eemal olles metsikult taga igatsema. (Helen õppis Saksamaal – P.K.)
Mida te perega ette võtate?
Käime näiteks Kõrvemaal suusatamas. Ma sõidan koos pojaga, liiga pikki distantse ette ei võta. Jääsuplust ma ei tee, talispordiga tegelen siis, kui head ilma on. Lapsepõlves ma suusatasin palju, sõitsime sageli Otepääle. Kehaline kasvatus oli mu lemmiktund.
Kuidas sa abikaasa Madisega tutvusid?
Kohtusime kristlike noorte piiblipäevadel. Ma olen pärit Tartust, Madis on Tallinnast, sinna tulid noored üle Eesti kokku. Ma jäin talle silma. Madis oli aktiivsem pool, püüdis pälvida mu tähelepanu. See oli armastuslugu esimesest pilgust. Nüüdseks oleme abielus olnud juba neliteist aastat.
Kuidas abielu püsib?
Ma arvan, et me täiendame teineteist hästi. Abiellusime tudengitena, nüüd oleme mõlemad omal alal tippu jõudnud. Usun, et oleme koos arenenud ja teineteist toetanud, austust ja armastust kasvatanud. Mul on mehega väga vedanud. Ta oskab mind toetada ja minuga arvestada. Minu töögraafik ei ole tavapärane, sageli peame kogu perega ümberkorraldusi tegema just minu kontsertide ja etenduste tõttu. Abikaasa töötas aastaid finantsdirektorina rahvusvahelises kontsernis ja nüüd tegutseb eraettevõtjana tööstusautomaatika ja ehituse vallas.
Mis sind muusika juurde tõi?
Ma alustasin muusikaõpinguid seitsmeaastaselt Tartu Karlova gümnaasiumi muusikaklassis. Ma polnud kindel, kas õppida edasi arstiteadust või muusikat. Mu isa unistuseks oli, et üks tema lastest õpiks arstiks, aga ma sain Elleri-nimelisse muusikakooli sisse ja mulle hakkas seal väga meeldima. Tundsin, et see on minu kutsumus. Ka isa unistus on täide läinud, mu noorem vend läks arstiks õppima ja töötab nüüd onkoloogina. Meid on seitse õde-venda, kõik on leidnud endale sobiva elukutse, ja kõigil meil on pered, nii et jõulupeol oli meid kokku 36.
Kas su karjääris on isikliku elu tõttu pause olnud?
Ma alustasin oma lavakarjääri aasta enne lapse sündi, siis tegin väikese pausi. Pärast lapse sündi läksin tagasi Saksamaale laulma. Minu karjäär on kulgenud väikese lapse kõrvalt – poeg on praegu üheksa-aastane. Koormus on väga suur, ma olen järjest saanud suuri rolle, aga ma armastan oma tööd ja see teeb mind õnnelikuks.
Kuidas Estonia elab?
Tõusulainel. Värske energia on majas. Palju uusi inimesi ja innovaatilisi ideid, tasakaaluks järjepidevus ja professionaalsus.
Kas kasutad ka mingit eneseabi meetodit?
Käin pühapäeviti kirikus, Pirital Valguse Tee Vabakoguduses. Lapsepõlves olin Tartu Salemi baptistikoguduse liige. Sinna jõuan praegu kord aastas jõuluõhtul, kui kõik lapsed peredega on ema-isa juures koos. Meil on ka traditsioon jõuluööl jalutada Toomemäel ja minna katoliku kiriku kesköömissale.
Kas unistad karjäärist välismaal?
Olen laulnud Saksamaal Rossini ooperis «Tuhkatriinu», Tamperes Verdi ooperis «Don Carlo» Eboli rolli, viimati tegin Tamperes Wagneri ooperis «Lohengrin» Ortrudi rolli. Üliraske roll, arvustused olid väga head. Olen andnud välisriikides ka soolokontserte, osalenud solistina suurvormide ettekannetel. Hetkel mõtlen plaadistamisele ja otsin uut agentuuri. Valin, keda usaldada. Kiiret ei ole. Ma olen iseenda mänedžer.
