Claus suri Parkinsoni tõve ja kopsupõletiku tagajärjel kell seitse õhtul (Eesti aja järgi kell 20.00) Amsterdami Akadeemilise Meditsiinikeskuse haiglas, teatas valitsuse infotalitus (RVD).

Saksa päritolu aristokraat ohverdas oma karjääri Lääne-Saksa diplomaatilises teenistuses, et abielluda 1966. aastal printsess Beatrixiga. Hollandlased austasid printsi, kes viimastel aastatel oli pidanud võitlema eesnäärmevähi, Parkinsoni tõve, neerukahjustuste ja depressiooniga.

“Printsiga kaotas Holland erakordse isiku, kes oli võitnud sooja koha väga paljude inimeste südames,” ütles peaminister Jan-Peter Balkenende ja lisas, et prints Claus pühendus kogu oma jõu ja tõsidusega Hollandi ühiskonnale.

Kuninglikku perekonda saabudes tabas Clausi natslikust okupatsioonist veel mitte täielikult toibunud hollandlaste protestitorm.

Sõja ajal Itaalias Saksa tankidiviisis teeninud Claus von Amsberg võttis Hollandi kodakondsuse ning võitis oma hoogsuse ja sarmiga hollandlaste südamed. Koos kuninganna Beatrixiga sai neist populaarne paar.

Mõni aasta pärast abielu tabas aga Clausi depressioon, sest tema abikaasal olid rangelt määratletud kohustused, millest tema riigivisiitide ja vastuvõttude kõrval suuresti eemale jäeti, tunnistas prints ühes hilisemas kirjas.

Juba kümme aastat erinevate haiguste käes vaevelnud Clausi surivoodil viibisid tema abikaasa ja kolm poega Willem-Alexander, Constantijn ja Johan Friso.