Staarfotograaf Indrek Galetini päästis armeeteenistusest väidetavalt tema homoseksuaalsus, mis segavat tal teiste meeste keskel täitmast oma kohust kodumaa ees. Kaitseressursside Amet kinnitab, et omasooiharust on teenistusest pääsemiseks põhjuseks toodud küll!
Indrek Galetin (21) esines hiljuti portaalis Elu24 avaldusega, kus teatas, et teda taheti mullu sügisel sõjaväkke võtta, aga ta pookis endale haiguse külge. Hiljem noormees kummutas oma jutu ja vandus, käsi südamel, et Elu24 oli tema sõnu valesti tõlgendanud.
Ometi vallandas Galetini samm ahelreaktsiooni. Kaitseressursside Amet võttis teiste seas uuesti luubi alla näiteks tuntud tantsutähe Lauri Pedaja juhtumi, selgitamaks, kas muidu punapõskne ja tervisest pakatav poiss on ikka nii haige, et sini-must-valge alla astuda ei saa.
Isegi väärika päevalehe Postimees veergudel lahatud probleemile lisandub nüüd aga sootuks uus tahk - Tallinna noorte kuulsuste seas ringleb uudis, et Galetin tõi sõjaväest vabanemise põhjuseks oma homoseksuaalsuse.
Sparta armee koosnes biseksuaalidest
Kõrvalepõige ajalukku kummutab kahtlused, et homod ei sobi õlg õla kõrval aega teenima. Antiikajaloolase Mait Kõivu sõnul koosnes omaaegne võimas Sparta armee sisuliselt geimeestest. Nad olid lahingus märksa efektiivsemad sõdalased, sest vaenlasega pisteti sõjatandril rinda kõrvuti armastatuga. Üksteist innustati ning kaitsti.
«Muidugi ei saa neid asju tolle aja osas päris üheselt võtta - et olid heterod ja geid -, sest Kreeka hiilgeaegadel, laias laastus 700 kuni 300 aastat enne Kristust, normistik lausa soosis biseksuaalsust, seetõttu olid sõdurid teatud mõttes kõik geimehed,» pajatab Kõiv.
Kõivu sõnul polnud see nõnda mitte ainult Sparta armees, biseksuaalsust soosis kogu toonase Kreeka aristokraatlik kultuur. «See, mida pederastiaks nimetatakse, poiste armastamine, see oli osa aristokraatlikust kasvatussüsteemist, mis oli täiesti normaalne - teatud etteantud piirides loomulikult,» jätkab Kõiv. «Aga need piirid avardusid kindlasti sinnamaani, mida meil tänapäeval räigeks pedofiiliaks kvalifitseeritakse. Spartas oli see ju lausa riigistatud. See eksisteeris ning oli nende normide järgi normaalne.»
#end#
Geid innustasid teineteist lahingus
Riigistamise all mõtleb Kõiv riigistatud kasvatussüsteemi, mis tähendab, et selle osana oli riigistatud ka pederastia - kõik toimus riikliku kontrolli ja sanktsiooni all!
Kõiv selgitab: «Igal normaalsel Sparta mehel oli ka pere. Kes ei olnud Spartas abielus, oli põlustatud. Teistes Kreeka linnriikides ei olnud asi nii räige selles mõttes, et riiklik sekkumine oli seal väiksem. Sparta oli aga äärmus selles osas, et igal mehel oli kodus küll naine ja lapsed, aga lisaks oli tal ka poiss, kelle eest ta hoolitses, keda õpetas ja kasvatas ja kellega seoses olid tal täiesti aktsepteeritud, lausa oodatud erootilised tunded.»
Kõivu sõnul olid rollijaotused üheselt paigas. «Vanem mees, kes õpetas, pidi olema aktiivne ja poiss, keda ta kasvatas, pidi olema passiivne. Kui see oleks olnud vastupidi, oleks pigem see olnud tolleaegsete normide järgi perversne.»
Sarnasel põhimõttel oli üles ehitatud ka spartalaste vaenlaste, teebalaste eliitväesalk. Püha väesalk, nagu seda nimetati. «See koosnes eranditult just sellistest armastaja ja armastatu paaridest. Lahingus nad vastastikku innustasid teineteist, see oli väesalga tubliduse ja vapruse tagatis,» räägib Kõiv.
Kompleksuuring selgitab orientatsiooni
Psühhiaatriline seadus ei maini ühegi kriipsuga, et homoseksuaale sõjaväkke ei võeta. Samuti pole seda kirjas ka reglementides, mille järgi arstliku komisjoni tohtrid noormeeste tervisekontrolli läbi viivad. Üks anonüümseks jääda sooviv arst, kes oli kaks aastat arstliku komisjoni liige - ta ülesandeks oli jälgida noormeeste füüsilist tervist - kinnitab, et homoseksuaalsusele selles voorus tähelepanu ei pöörata. Küll aga on võimalus, et homoseksuaalsus võib psühhiaatrilise ülevaatuse käigus määravaks saada.
Kutsealustega tegeleva Kaitseressursside Ameti avalike suhete nõunik Ele Rõigas sõnab, et noormeeste tegevteenistuskõlblikkust hindab Kaitseressursside Ameti arstlik komisjon. Seda Vabariigi Valitsuse 11. novembri 2005. aasta määruse nr. 282 «Kaitseväekohustuslaste ja kaitseväelaste terviseuuringud» alusel. Komisjon koosneb eriarstidest, nende hulka kuulub ka psühhiaater.
«Me ei kogu eraldi statistikat konkreetsete diagnooside lõikes,» põhjendab Rõigas. Fakti, et seksuaalset orientatsiooni on ettekäändeks toodud, Rõigas ometi kinnitab. «Arstliku komisjoni töös on esinenud juhtumeid, kus kutsealused on avaldanud ajateenistuse läbimist takistava asjaoluna homo- või biseksuaalset orientatsiooni. Samas ei ole kutsealuse paljasõnaline väide enda seksuaalse orientatsiooni kohta aluseks ajateenistusest vabastamisel.»
Rõigase sõnul viib arstlik komisjon kutsealuse väidete kontrollimiseks läbi meditsiinilisi uuringuid - tagatipuks võidakse ta suunata täiendavatele psühholoogilistele kompleksuuringutele.
Homoseksuaalsus on tuvastatav
Põhja-Eesti Regionaalhaigla, mis Ele Rõigase sõnul on nende nii-öelda partner, kuhu saadetakse kutsealune uuringutele, olgu see siis homoseksuaalsuse kindlakstegemiseks või muude hädade tuvastamiseks, alla kuulub hulk kliinikuid ning raviasutusi. Haigla kommunikatsiooniteenistuse juhataja Inga Lill soovitab eksperdiks endist psühhiaatrikliiniku juhti, seksuoloogi ning psühhiaatrit Imre Rammult.
Arstlikus perenõuandlas töötav Rammul ei mõista, kuidas saab kutsealustel selline argument nagu homoseksuaalsus sõjaväest pääsemise põhjusena üldse kerkida. «See on samavõrd arukas kui see, et ma olen hetero ja ma ei saa sellepärast minna,» põrutab ta. Rammul ütleb, et mine Rimisse või Statoili - sa kohtud seal erinevate soo esindajatega. Nõnda võib ka heterol üsna ränkraske elu olla...
Psühhiaater-seksuoloog ei tee saladust metoodikast, kuidas homoseksuaalsust tuvastada. «Seda on võimalik määrata asjakohaste testidega,» selgitab Rammul. «On võimalik teha nõnda, et näidata erootilist materjali ja panna sugutile peale selline aparaat, mille nimi on pletüsmograaf (mõõteriist elundi, kehaosa või kogu keha mahu mõõtmiseks - toim.). Pletüsmograaf registreerib spetsiaalse mansetiga liikumised.»
Homojutu vallandasid kadekopsid
Galetin kinnitab, et ta ei ole endale tõbe külge pookinud, vaid tal ongi haigus, mistõttu on ta sõjaväest pääsenud. Indrek on kursis ka sellega, et osa kutsealuseid toob arstlikus komisjonis ettekäändeks oma seksuaalsed eelistused. Galetinil on isegi mitu sõpra, kes on Eestist lausa põgenenud, et sõjaväest pääseda. «Nad peaksid kaitseväes midagi muutma, et noored tahaksid minna. Sest need jutud, mis selle ümber on - noored lihtsalt hirmutatakse ära. Ma arvan tegelikult, et sõjavägi ei tee poisist meest. Kui arvad, et sa magad, automaat süles, granaat voodi all, siis sa oled mees - see on vale arusaam.»
Galetini sõnul tulevad kutsealuste hirmud sellest, et sõjaväes on palju mehi koos. «Võib-olla antakse peksa neile, kes ei ole väga sportlikud ja nad kardavad jääda mökuks. Paljusid kohutab distsipliin, karmus, mis seal on - inimesed on erinevad. Täna ei ole ju enam mehel ega naisel varsti vahet.»
Galetini esimene põhjus, miks ta ei taha sõjaväkke minna, on tema töö. Indreku karjäär algas 16aastaselt, ja sõjavägi keeraks selle nüüd pea peale.
Galetin kinnitab, et ta ei toonud pääsemiseks ettekäändeks homoseksuaalsust. «Ei, kindlasti mitte, olen heteroseksuaal,» sõnab Galetin. Staarfotograaf kahtlustab, et tema omasooiharuse jutt on tulnud sellest, et ta käib geiklubis Angel.
«Ma käin seal, seal on väga lahedad inimesed ja peod, aga kindlasti tahab keegi mulle praegu lihtsalt käru keerata,» seletab noorsand. «Inimesed on mu peale kadedad, olen väga noorelt juba palju saavutanud, Eesti kohta. Näitused ja kõik, mis ma teen - ma erinen. Kindlasti on minu peale kadedad fotograafid, kes ei olnud minu eas nii edukad, kes tahaksid mulle ära teha, et ma sõjaväkke läheks, et mind siin kaasa rääkimas ei oleks.»
Galetini sõnul on tema sõjaväest pääsemise põhjus füüsiline viga. Tegemist olla traumaga, mis on küll ravitav, kuid see on pikk protsess: «Ma ei soovi sellest täpsemalt rääkida, ma ei soovi, et mind sandiks peetakse. Mu ema on medõde ja ma küsisin tema käest, kas oleks õige seda teha, ja ema paraku ütles, et ma ei räägiks.»
Lauri Pedaja kutsuti uuesti välja
Tänu Galetini avaldusele Elu24`s võeti uuesti ette Lauri Pedaja, kes vabastati hiljuti teenistusest trauma tõttu, mis tekkinud aastate eest lumelauaga kukkudes. Pedaja ei soostu sõjaväeteenistusega seotut kommenteerima.
Galetin tunnistab, et ta on saanud kõnesid ja e-meile teistelt kutsealustelt. Iseäranis suhtlusportaali Orkut vahendusel.
«Orkutisse on mulle päris pahasti kirjutatud,» lausub Indrek. «Ma olen tavaliselt neile ka vastanud ja nad on lõpuks minuga ühel meelel olnud. Nii nagu nemad, uskus ka Kaitseväe direktor seda, mida Elu24 kirjutab. Ta ei helistanud mulle, läks aga kohe raadiosse pasundama, et ma olen väga halb, seda teist ja kolmandat teinud. Väga ebaprofessionaalne!»
Imre Rammul leiab, et olgu kuidas on, ajateenistuse läbimine on siiski kohustus kodumaa ees. «Ega sõjaväkke ei minda seksima, vaid kodumaad teenima. Ja apelleerida sellele, et mul võib nii mehises seltskonnas tekkida seksuaalne erutus - jumal küll! See on äärmiselt arutu!» Rammuli sõnul on iga asja vastu rohtu! «Ma võin inimese, kes kurdab, et tema homoseksuaalsus segab teenimast, vastu võtta ja kirjutada talle ravimeid, mis tema seksuaaltuhina maha võtaks,» pakub Imre Rammul.
