«Siin KRISTIINA RAUDSEPP!» kostub telefonis pisut lapsehäälne tervitus. Endist seksnäitlejat Kristina Bellanovat ei ole enam. Kuhu ta kadus?
Mööda pikka koridori jalutab Barbie-blondide kiharate, šokolaadipruuni jume ja välkuvate lubivalgete hammastega eevatütar. Ta oleks justkui catwalkil, kandmas kuulsate moekunstnike kehakatteid. Kristiina saabub kohtumisele, et jutustada suurtest muudatustest oma elus. #p2p#
Kristiina Raudseppa alias Bellanovat (27) teatakse peaasjalikult tema pöörase pornonäitleja mineviku järgi. Kuid nüüd aitab! teatab blondiin, aeg on elus uus lehekülg keerata ning tõsiseltvõetavaks hakata.
Kristiina läks lahku oma elukaaslasest, Tartu kandis kõigile tuntud
kütuseärimehest Aivo Pärnast (33), kolis vanaema ja vanaisa juurde tagasi ning läks tööle reklaamiagentuuri. Tema amet on modell ja reklaami disainikonsultant. Ja loomulikult on tal nüüd uus vana nimi.
Tabula rasa
«Tahtsin juba ammu oma pärisnime tagasi võtta,» ütleb Kristiina. Võõra-pärane Bellanova mõeldi välja erootiliste esinemiste tarvis. «Nüüd on see aeg möödas. Ma tahan selle täiesti unustada.»
Rahvas aga mäletab. Sinna ei ole midagi parata, et temast ikka ja jälle kui kunagisest pornotähest räägitakse. «Muidugi häirib see mind!» Üle Kristiina näo vajub hall vari.
Pettumusest, sest tema suur unistus alustada uut eluetappi täiesti valge lehena pole siiani hoogu sisse saanud. Kuid Kristiina ei lase sellest tujul langeda, tema püüab ikka oma plaanide järgi elada. «Küllap olen siis kass, kes kõnnib omapäi. Teen alati seda, mida ise tahan.» Pealegi, need inimesed, kes on Kristiina silmis tõeliselt tähtsad, teavad, kes ja milline ta tegelikult on. «Mina ei kahetse midagi!»
Raske lapsepõlv
Kristiina sündis Tartus ja Tartusse jäigi ta elama, kuigi ema põrutas Võrtsjärve-äärsesse kodusse tagasi. Väikest Kristiinat hakkasid kasvatama vanavanemad. Oma isa ei ole ta kordagi näinud. «Ei taha ka. Mina ei hakka küll isa otsima, sest tema pole kah minu vastu huvi tundnud.» Kristiina lööb uhkelt pea selga. «Kes teab, võib-olla on see tõesti mind kuidagi mõjutanud, et mul polnud isa.»
Nüüd on blond amatsoon tagasi sünnikodus, seljataga pöörased aastad. Vanaema-vanaisa võtsid lapsukese avasüli vastu. «Ega nad rõõmsad olnud. Selle üle, millega ma tegelesin.» Kristiina lisab kiiruga, et praegu saavad nad sellegipoolest hästi läbi. Ikkagi oma liha ja veri ning taas kindlalt valvsa silma all.
Karjääriredel
Kristiina katsub nüüd iseseisva naise elu. «Läksin tööle,» sõnab ta uhkelt.
Varasemad töölkäimise kogemused on jäänud aastate taha, Kristiina on töötanud polikliiniku registratuuris ning paaris firmas sekretärina. Üle pika aja palgatöölisena leiba teenida ei ole kerge. «Ma ei tea, mis siis saab, kui pean hakkama kindlaks kellaajaks tööle minema. Siis läheb raskeks.» Ta lohutab end mõttega, et loominguline personal reklaamiagentuuris ei pea nagu tehasetöölised kell seitse platsis olema.
Praegu ärkab Kristiina tavaliselt üheksa–kümne paiku, seab siis sammud jõusaali ning pärast seda tööle. «Mulle meeldib seal väga. Mul on silma ka reklaamidisaini osas. Annan neile nõu.» Esimese modellitööna poseeris Kristiina ekselukaaslase Aivo Pärna firma reklaamplakatil.
Kui palju Kristiina teenib? «Saan ikka palju alla kümne tuhande.» Asi seegi, sest praegu kulub iga sent talle marjaks ära.
«Aasta tagasi hakkasin arvutit õppima. Mul käis koduõpetaja, Aivo soovitas. Ja maksis ka selle eest. Nüüd teen koos reklaamiagentuuriga oma veebilehekülje ning hakkan selle kaudu ennast modellina müüma.»
Lahtunud kirg
Veel mõni aeg tagasi poseerisid Kristiina ja Aivo esikaantel ja pajatasid kiindunult suure leegiga lahvatanud armulõkkest. #p3v# Sõnadega «ainus ja õige» iseloomustasid õhusuudluste saatel teineteist nii mees kui ka naine. «Ma tean küll, et me nii ütlesime,» muigab Kristiina. Aga suur kirg, mis toona silme eest mustaks lõi, lahtus sama kiiresti, jättes järele reaalse ja argise elu. Ja mingit ilu selles enam polnud.
Lahkumineku põhjusi Kristiina lahata ei taha. «Leppisime kokku, et enam koos ei ela ja kõik.»
Paarile lähedalseisvad inimesed on poetanud, et ju oli põhjuseks Aivo keev armukadedus. «Mina küll ei arva nii. Ta on väga rahulik inimene,» pareerib Kristiina. Samas annab enda kohta vihje, et kui talle miski ei meeldi, kõnnib ta lihtsalt minema. «Ma ei kuula isegi põhjusi ära. See on muidugi minu viga.» Kristiina sõnutsi läksid nad sõpradena lahku ja Aivo on üks väheseid mehi, keda ta saab siiamaani usaldada.
«Loomulikult on mul rohkem suhteid olnud, aga ma pole seda õiget veel leidnud.» Eesmärk, mis Kristiinal silme ees terendab, on oma mees, oma kodu ja lapsed. «Ma ei otsi meest, küllap tuleb see õige ise mu juurde.» Millal võiks õnnis hetk saabuda? «Siis ütlen, kui ta kohal on.»
Kristiinal ei ole kindlat meheideaali. «Ma ei oska öelda, milline ta peab olema… Sisemine ilu peab tal olema. Aaa, ta võiks olla tumeda peaga.»
Kui Kristiina end abielusidemetega köidab, ei kavatse ta enam tööle minna. Tema hakkab siis lapsi sünnitama ning kodu kasima. «Lapsi võiks olla vähemalt kolm.» Korra elus on Kristiina raseduse katkestanud. Ta oli siis seitseteist ja polnud lapsesaamiseks veel valmis. Nüüd on Kristiina valmis. Tuleb vaid ära oodata see õige mees.
