INTERVJUU: Kauaaegne uudistejuht Märt Treier: TV3'e satutakse kahel moel — kas kutsutakse juhiks või hakatakse nullist!

 (8)
Märt Treier
Märt TreierFoto: Martin Dremljuga

Kuna meie rahvusringhääling on parasjagu 100% nostalgialainel, siis on sellega seoses paslik meenutada ka teiste kanalite aastatetaguseid tegemisi. TV3 sügishooaja algust tähistavale peole oli kohale tulnud ka Märt Treier, kes aastaid tagasi selle kanali uudistesaate absoluutsesse tippu lennutas. Tuntud uudisteankur ja peatoimetaja, kes nüüd paraku televisioonist on eemale tõmbunud, tunnistas Publikule antud intervjuus, et mäletab päevselgelt nii oma esimest võtet kui ka eetrit.

“TV3’e satutakse kahel moel — kas kutsutakse juhiks või hakatakse nullist. Ma olen variandi B esindaja,” muigas Treier ja alustas oma esimese uudisloo meenutamist sellest, et aastaks oli 1999, kuuks oktoober ning kuupäevaks 12. Tol päeval tapeti Mait Metsamaa.

“Olin just sõitnud Meriväljale võttele, kui ühtäkki helises telefon ja tuli käsk minna hoopis Lastekodu tänavale, kus see hirmus intsident oli juhtunud. Tänasin kõikvõimalikke saatusejumalaid, et mulle kohe esimesel päeval anti võimalus end tõestada. Kohale jõudes oli stsenaarium siiski lühike — minu hea kolleeg Allan Muuk haaras mikrofoni ja see lugu oli läinud,” sõnas ta.

Märt tunnistas, et oli äärmiselt pettunud ning juhtunu süübis talle sügavale südamesse. “Sain sel päeval tugeva impulsi saamaks teada, et ilma tööta ei tule midagi. Ma justkui teadsin seda varem Sõnumilehes töötades, aga sellest päevast peale mõistsin seda ja asusin tööle. Ja see töö viiski mu lõpuks sinna, et tuli hakata TV3 uudistega midagi ette võtma.”

Ka esimene otse-eeter oli Märdil hästi meeles, kuna see päev oli eriskummaline. “Mul pole iial elus olnud päeva, mil oleks tulnud olla eetris kaks korda ja ka selle kuupäeva meelespidamisega pole suuri muresid — see oli 1.jaanuar, 2000. Ja muide, alles paar päeva tagasi nägin uuesti unes, kuidas selleks päevaks valmistusin ja mida kõike läbi elasin. Ja unes on need eetrikorrad läinud veelgi halvemini!”