Isegi, kui selgunuks, et aus lugeja ja kriitik mind tomatitega pilduma
oleksid hakanud, saanuks öelda: "Ma vähemalt proovisin". Ja et sügise tulles
poleks piinlik elamata jäänud elu pärast.
Mida luulekogu avaldamine Sulle pakub?
Antud luulekogu puhul, arvan, et lisaks ego rahuldamisele, kogemuse koostada
või ehitada midagi koos selliste väga erinevate ja tugevate kirjutajatega
nagu Karl Martin Sinijärv ja Jürgen Rooste.
Mida Sa lugejatele öelda tahad?
Teadagi: et nad oma hinge eest hoolt kannaksid sest muidu reinkarneeruvad
nad karistuseks kinnisvaramaaklereiks ja seejärel maksalutikaiks.
Millises meeleolus on lugeja peale selle luulekogu lugemist?
Oot, ma vaatan briefist ja turundusplaanist järele.. ei, meeleolu kohta ei ütle exceli tabelid sõnakestki.
Too välja paar huvitavat rida oma luulekogust.
Et see raamat igavaid ridu kahjuks ei
sisalda, võtan juhuslikud read. Näiteks sellised:
Siis Kangelane
Kangelane tuleb koiduks koju
ja riputab tagaskätt nakki
logoga keebi ja retuusid,
uputab Eviani pudelisse rohelised läätsed,
peseb kraani all juustest välja
briljantiini ja peenikesed klaasikillud.
Kangelane ohkab südamest ja tema ohkes
ohkavad kaasa kõik
kaksteist põlve sunnismaiseid,
võidunud silmavalgetega esivanemaid.
Ja olles nõndaks valanud oma igaöise vere
ja päästnud oma järjekordse plaatinablondi
ja sõitnud legodeks laiali
selleks ettenähtud mootorsõidukid,
saanud stsenaariumisse kirjutatud
sharmantse põsearmi,
istub ta aknalauale oma Brooklyni üürikorteris
ja alustab kirja Colorado kanjoniga
postkaardi tagaküljel: "Kallis ema...".
Kriitik Ahto Muld ajalehest KesKus kirjutab luulekogust järgmist:
Künnap, Rooste, Sinijärv "Neid vigu me ei korda" Näo Kirik 2000, 60 lk See on Mulla-sugusele radikuliidis vaevlevale vanainimesele kui surnud kaameli nahast seljavöö. Kohe palju parem hakkas! Kolm tõsist tekstoloogilise kontekstiga vehkivat luule-inimest on teinud raamatutäie nauditavaid ning, ütleksn, et isegi täiusemaigulisi vigu. Ja lubavad, et enam ei tee. Ega teegi! Haige fantaasiaga kirjanikud teevad tulevikus kindlasti uued ja veel paremad vead. Iseasi, kas nad peavad selleks ninapidi koos olema? Nagu kärbsed, ausõna!
