INTERVJUU: Riho Rõõmus räägib, kuidas lauluväljaku muru massidele vastu peab ja mida arvab laulupeol õlle joomisest
Sihtasutuse Tallinna Lauluväljak direktoril Riho Rõõmusel on töörikkad päevad, sest kolm nädalavahetust järjest toimuvad lauluväljakul mitmepäevased ja väga rahvarohked üritused. Õnneks on muru seni hästi vastu pidanud, kuigi lappimist vajab.
Praeguste ilmadega on murud üsna pehmad ja märjad. Kuidas lauluväljaku muru valule vastu peab, kui just oli Star Weekend, nüüd tuleb laulupidu ja poole nädala pärast tuleb otsa Õllesummer?
No pole suurt probleemi õnneks. Selle suve suurüritused on seni möödunud kuivade ilmade ajal. Ja seetõttu mudaks ärasõtkutud kohti on väga vähe. On mõned kohad, mida tuleb hakata kohe juulis-augustis parandama. Üritustel on reeglina kohustus toetada nende üritustel tekkinud murukahjustusi.
Kas muru kaitseks midagi teha ka annab?
Tegelikult peaks murusid süsteemselt väetama ja õhutama ja rullima jne. Teostama erinevaid hooldustehnoloogiaid. Selleks meil raha paraku pole. Põhiliselt üritame korralikult niita ja hoida nende väljanägemist korras. Ja veel. Lauluväljaku muruplatside, asfaltalade, teede ja kiviparkettide kontseptsiooni on tarvis kohati oluliselt muuta. Lauluväljak ehitati ju aastal 1928 ja järgmine ümberehitus toimus aastal 1960. Nüüd on juba 55 aastat möödas. Elu on edasi läinud.
Milliseid ettevalmistustöid lauluväljakul tehakse enne laulupidu ning pärast laulupidu ja enne Õllesummerit?
Suur töö enne laulupidu on ette valmistada nii-öelda kontserdisaal – kaarealune lauljatele ja orkestrile ning suur plats kuulajatele. Esinejatele seatakse üles kaasaegsed helivõimendussüsteemid, sest tänapäeva laulupidu lihtsalt vajab neid süsteeme. Enam ilma ei saa. No ja kuulajad tahavad, et platsil oleks nii toolid kui pingid. Ja kellele istekohti ei jagu, siis tekk kaasa ja murunõlval saab istuda või pikutada ikka. Võrreldes näiteks Läti laulupeoga lastakse meil väravatest sisse kõik laulupeole tulla tahtjad. Lätis oli see arv väga väike ja piletid müüdi ühe päevaga läbi. Sellest tuli seal suur riiklik skandaal.
Aga mis toimub kontsertide ajal laululava siseruumides?
Laulupidu on suurim ja keerulisim riiklik-rahvuslik sündmus. See on erakordne logistiline projekt. Selle korraldamise ja teenindamisega tegeleb suur hulk inimesi. Paljuski ongi siseruumides tööruumid paljudele teenistustele ja korraldusega seotud inimestele. Samuti on siseruumides orkestrid, sest neil on tarvis oma pille kusagil hoida sel ajal, kui nad ei esine.
Milliseid asju ma laulupeole kaasa võin võtta? Kas süüa ja juua võib võtta?
Täpsema informatsiooni leiab laulupeo internetilehelt. Kahjuks on tänapäeval üritustel reeglid sellised, et päris oma toidukompsu ja joogivaruga üritustele ning pidudele tulla ei tohi. Selleks on mitmeid põhjusi. Esimene, millele võib-olla ei mõeldagi, on turvalisuse kaalutlus. Kaasaegses maailmas on suurüritus ka väga riskirohke massiüritus. Ja turvalise massiürituse jaoks kehtivad reeglid, mis ei võimalda platsile tuua endale meeldivaid asju. Muidugi on üheks põhjuseks ka kommertskaalutlused, mida tuleb mõista. Ürituste toetajad, firmad on tihti sponsorlepingutega välja käinud väga suuri summasid, et pidu üldse toimuda saaks. Ja siis nad loomulikult soovivad midagigi tagasi teenida, oma toitu-jooki, kaupu ja teenuseid pakkudes. Ega suured sponsorid reeglina seda raha tagasi ei teeni ja see pole neil ka eesmärk.
Sel aastal on esimest korda õlleala eraldi. Kus see täpselt asub ja kui suur on?
Kuna suuremas enamuses on tegemist täiskasvanute peoga, siis õlut sellel peol pärast pikki vaidlusi siiski pakutakse. Selleks on kaks piiratud ala – üks Mereväravata juures ja teine Eesti Näituste poolsel külgalal, kus on suurem toidukaubandus ala. Mina isiklikult pean seda otsust õigeks. Absoluutsed keelamised on põhjendatud vaid aladel, kus teistpidine tegevus oleks inimesele endale või lähedastele ohtlik. Või siis ainete suhtes, mis on ülemaailmselt tunnistatud inimmõistusele ja organismile ohtlikeks nagu narkootikumid. Samuti peame erinevate käskude-keeldude ja kasvatusega suutma noored ja lapsed halbadest ainetest eemale hoida. See on arusaadav ja arukas. Täiskasvanud inimesed ja ühiskond peab suutma oma käitumist harida sellisele kultuursuse tasemele, et topsitäie õllega ei minetata väärikust. Igaüks peab tarbima väärikalt ja säilitama väärikuse. Mõdu, kali ja hiljem ka õlu on ikka olnud eestlaste jook.
Mitu WC-d on laulupeo ajal väljakul?
Seekord on WC-sid erakordselt palju. On kaks suurt lauluväljaku WC-d: uus Oru-WC 100 kohaga ja Mere-WC 50 kohaga. Lisaks toob korraldaja 260 keemilist WC-d. Keemilised WC-d on tasuta. Statsionaarsetes WC-des tuleb kulutuste katteks mõned sendid maksta. Lauljatele-tantsijatele on WC-d tasuta.
Milline on lauluväljaku kõige suurem mure sel aastal?
Ootame otsust lauluväljaku edasiarendamise ja investeeringute suhtes. Väga oluline on otsus, milleni peaksid riik ja linn jõudma – kas ehitatakse 2019. aasta laulu- ja tantsupeoks uus tantsuareen. Seda otsust ootab kogu tantsurahvas ja muidugi ka Tallinna Lauluväljak.
Ja loomulikult huvitab kõiki, mitu inimest mahub lauluväljakule kuulama, koos esinejatega?
Lauluväljaku territoorium on ca 30 hektarit. See on 300 000 ruutmeetrit. Ühele ruutmeetrile peaks mahtuma tihedalt 4 inimest. Nii et vajadusel võib kogu Eesti rahvas siia ära mahtuda.
Aga kui tõsiselt, siis ühendkooride maksimum kaare all ja ka asfaldil on olnud 35 000. Ja ma arvan, et kuulajaid on tipphetkel olnud maksimum 100 000. Ja võibolla, et veel mööda platsi jalutamas 10 000 lisaks. No ja arvu paisutavad need, kes tulevad ja lähevad.
Kus sa ise oled laulupeokontsertide ajal?
Kõiki parimaid hetki tahan ikka oma silmaga näha ja oma kõrvaga kuulda. Need on kordumatud hetked, mille nimel tasubki siin töötada. Aga minu jaoks on see ikkagi töö.
Ma pean vaatama oma meeskonna järele, kuigi nad on nii iseseisvalt tublid, et kontrollimist ei vaja. Aga toetamist ja tunnustamist vajavad ikka. Selle suve koormus on minu inimestel tohutu. Üks üritus lõpeb, teine algab. Nii kui laulupeotuli kustub ja algab peo kokkupanemine, algab Õllesummeri festivali ülesehitus. Samal ööl on tööl väga suur inimhulk.
