INTERVJUU: Tõnu Pedaru: sümptomaatiline on kultuuriajakirjanike ülitundlikkus nn pealkirjanduse vastu

 (8)
Filmi "Mandariinid" esilinastus
Filmi "Mandariinid" esilinastusFoto: Tiit Blaat

Kunagine nellikas Tõnu Pedaru teeb nüüd Eesti Rahvusringhäälingu kultuuriportaali kultuur.err.ee, mis tehti avalikuks natuke aega enne seda, kui Sirbi tõttu meedias iga päev kultuurist hakati rääkima.

Portaali tulek oli selles mõttes "hästi ajastatud", et seoses segadustega Sirbi ümber on kultuur juba teist nädalat kuum teema. Tõesti võib hetkel öelda, et portaalile tuli kasuks olla selleks ajaks väljas, aga oli ka ammu selge, et vähemalt sügisel, kui tibusid ikka loetakse ja kultuuririndel tegutsetakse, peame olema olemas.

Mis sinu arvates praegu parim lahendus oleks?
Isiklik arvamus ei ole esmatähtis sündmuste ja seisukohtade vahendamisel, tuleb edastada võimalikult tasakaalukalt eri pooli. Arvamuslood on iseasi. Kodanikuna ei meeldi mulle samuti, kuidas neid Sirbi asju on aetud ja aetakse. Eks tulebki küsida ja anda inimestele aega vastata ja eks ajapikku asjad lahenevad.

Ajakirjanduskorüfee Tiit Hennoste on kogu aeg rääkinud, et Eesti ajakirjanduses kultuuriuudised sisuliselt puuduvad. Kultuuri peetakse nii pühaks lehmaks, et selles valdkonnas saaks nagu kirjutada ainult pikki arutlusi. Teil näib olevat plaan kajastada kultuuri nagu iga teist valdkonda, kus on nii uudised, reportaažid kui arvamuslood?
Indias pole ainult lehmad pühad, meil maarahval oma püha usku ja oma suure algustähega raamatut vist pole, meil on maa ja rahvas ning kultuur ehk meie iseolemine ja -tegemine ning sakraalne mõõde võiks seal sees olla ju küll. Aga jah – kultuuriportaalis on mitmesugust sisu ja aina kirjumaks läheb. Väljakutse on pigem hoida oma aiake korras, et lugejad leiaks üles, kus porgandi-, kus kurgipeenar. Tahame sügavamate analüüside kõrval sisestada ka selliseid arvustusi, mis on laiemale lugejale kättesaadavad – pigem soovitusi võimalikule sihtrühmale.

Seotud lood:

Müürilehe väljaandja ja peatoimetaja Helen Tammemäe kirjutas teie kohta: "Värske kultuuriportaal on ehitatud üles ebaloogiliselt, mõjub diletantliku ja ebaprofessionaalsena ning sisaldas juba avamise päeval ohtralt toimetuslikke puudujääke ja õigekirjavigu." Millega sa end õigustad?
No ega me päris valmis asjaga välja ei tulnudki, ülevas toonis võiks ju öelda, et see ei saagi kunagi valmis. Iseenesest annab ju alati edasi edendada. Meil on, jah, mitmed tehnilised probleemid, millega tegeletakse. Ja need lahendatakse. Kirjavead või toimetamise apsud ei ole õigustatud kunagi, aga eks hektilistel hetkedel paraku tuleb ette ja aja jooksul nende osa väheneb.
Muidugi oli võimalus, et lükkame edasi ja siis veel edasi. Kõiki probleeme ette ei ennusta. Mul on hea meel, et kultuur.err.ee sai siiski sünnitatud, võimalik, et keisriga. Võimalik, et lapsuke on veel kuvöösis, aga see on elu ja kultuur. Pealegi väga hea asi oli EHI juubelikonverentsi otseülekanne, mis õnnestus. Lõpuks – iga algus on raske, läbi raskuste tähtede poole... Raskused aga on kasulikud, teevad lihased tugevaks ja hoiavad sind maadligi. Just kultuuriaeda avanevad portaali väravad... seal ju vaid alles esimesed peenrad.

Võtame veel ühe Tammemäe tõsise etteheite: "Esilehe ja rubriigivaadete pildi- ja pealkirjakeskne ülesehitus pärineb meedialt, millel ei ole üldiselt midagi öelda ja mis meelitab lugejat skandaalse pealkirja või paljastava pildiga. Kultuurimeedia puhul, kus on seevastu pealkirjaga väga raske kõike ära öelda, see ennast ei õigusta." Küllap see ülesehitus on teil ikka meelega nii tehtud, mitte ei kukkunud lollisti välja?
Sümptomaatiline on kultuuriajakirjanike ülitundlikkus nn pealkirjanduse vastu. Ja pildilõhkujatel on oma pikk traditsioon ajaloos. See on ühelt poolt väga mõistetav, teisalt, andke andeks, täna mõjub veidi ehk anakronistlikult. Aga oleme ise juba mõnda aega tagasi tellinud võimaluse kuvada pealkirja all ka sissejuhavat osa. Mida rohkem võimalusi, seda parem.

Kui palju teil on jõudu ise sündmuste juures käia või on see peamiselt siiski kontoritöö ja materjali miksimine?
Nagu igapäevane elu ise, ongi kõik üks miksimine. Jõudu võib alati juurde soovida, aitäh.

Kui me räägime kultuuriajakirjadest ja Sirbist, mis ulatuses need teie portaalis loetavad on ja mis ajast alates pärast ilmumist?
Täpsed tingimused peaksid paika saama lähiajal, aga tahaks ikka, et täiega ja esimesena

Nelli Teataja on sulle vägagi tuttav väljaanne. Milline oli Nelli aeg sinu elus? Mis ajal seal olid (ma ei tea aastaid) ja milline oli toimetuse elu tollal?
Noh, need lood sealt 90test vääriks suisa kaante vahele panemist. Või siis mitte, igal juhul isiklikult vinged ajad.

Sa oled Kroonika tegevtoimetaja olnud. Kas sa praegu loed Kroonikat?
Kui olin tööpostil, lugesin kõik läbi. Ütleks, et - nii palju enam ei loe...

Kuidas elab sinu bänd Röövel Ööbik? Kui tihti esinete? Kas uut plaati ka teete?
Bänd elab hetkel pigem helisalvestistes ja miljonite austajate mälusalvedes. OK, kümnete. Sel aastal oli jaanuaris üks esinemine NUKU maja Aken. Aga see oli nii vägev, et kosutas terveks aastaks. Eks näis, mis edasi saab.

Rannap Roostevaba maailm