«Venemaal oli nii palju naisi, et nende pärast polnud mõtet tülitseda,» meenutab trummar Jaak Ahelik aegu, mil ta tuuritas koos Gunnar Grapsiga, kes 27. novembril oleks saanud 60aastaseks.
Jaak Ahelik (52) trehvas Gunnar Grapsiga esimest korda 60ndate lõpus Tallinnas Nõmmel 10. keskkoolis valimiste ajal. Vene võim meelitas inimesi valima kuivanud viinerite, mandariinide ja Gunnar Grapsi bändiga. Jaagu ema oli valimiskomisjoni liige ja nii pääses poiss oma iidolile päris lähedale.
«Ma seisin Grapsi selja taga, suust tatti jooksis, ja vaatasin, kuidas ta mängis. Mul õnnestus temaga isegi kolm sõna vahetada. Pärast rääkisin mitu aastat kõigile, et olen Grapsi hea tuttav ja temaga juttu ajanud. Tol ajal oli Graps üheksateist ja mina üksteist,» lausub Jaak.
Kas sa loed end Grapsi õpilaseks?
Saime temaga sõpradeks. Graps laenas mulle 70ndate keskel suveks oma trummikomplekti, ta ise tegi Võsul diskosid. Ma olin koolipoiss, aga ta usaldas mind. Tal oli linna parim komplekt. Kuulasin kodus linte ja tagusin trumme kõrvale. Kõik tahtsid mängida nagu Led Zeppelin, Uriah Heep ja Deep Purple.
Ma olen Grapsile suure tänu võlgu, ta on mind elus palju aidanud. Mängisin aastatel 1980–81 tema Magnetic Bandis.
Graps oli rahva seas ülipopulaarne, kuid võimudele ta ei meeldinud…
Ma olen näinud vapustavat telegrammi Lätist, mis saadeti filharmooniasse. Seal oli kirjas: «Palume Gunnar Grapsi ja tema Magnetic Bandi Lätti enam mitte saata. See on ideoloogiline diversioon.»
Lääne-Ukrainas Lvovis suleti tänavad kahest otsast ja Grapsi kontserdid jäeti ära. Selle peale lükkasid rahulolematud ümber busse ja miilitsaautosid.
{poolik}
Teie Jalta kontserdist räägitakse legende.
Rõdu oli reserveeritud kümmekonnale inimesele. Laudu katsid šampused, konjakid ja eksootilised puuviljad. Selgus, et seal istus Nõukogude Liidu liidri Leonid Brežnevi poeg oma kaaskonnaga. Ta käis pärast kontserti Grapsi kättpidi tänamas. Iial ei võinud teada, millega Grapsi esinemised lõpevad. Jalta oma lõppes totaalse peoga.
Jalta oli üpris kinnine linn, kõiki sinna ei lastud. See oli Venemaal reisimise positiivne pool, et said viibida eliitlinnades. Juunis, juulis ja augustis oli kuurortidesse väga raske saada, kui sa ei olnud just Lenini ordeni kavaler.
Käisin Grapsiga ka Leningradis vana-aastaõhtu kontserdil. Ta trummidel olid viisnurgad, millele tõmmati kate peale – viisnurki tohtis olla vaid üks ja seegi lipul.
Lõputu pidu, meri põlvini kogu aeg?
Kord kutsuti Graps filharmooniasse aru andma, sest tema peale oli kaebusi põhjast, lõunast, idast ja läänest. Nad ütlesid Gunnarile, et andke andeks, et nii need asjad enam edasi minna ei saa. Gunnar vastas, et annan küll. Ja kõik läks vanaviisi edasi.
Me olime 20–30aastased ja risti ette ei löönud. Siis mätsiti kõik kinni, täna aga tiritakse iga asi meediasse. Meil juhtus iga päev midagi.
Kas naiste pärast oli tülisid?
Venemaal oli nii palju naisi, et nende pärast polnud mõtet tülitseda. Kui oli valikuvõimalus, siis meeldisid muidugi ainult ilusad naised.
Kui Graps sai esinemiskeelu, siis kolisid sa Tõnis Mägi tiiva alla?
Muusik Seif sai tehtud 31. detsembril 1980 ja see kestis kuni Ultima Thule tulekuni 1987. Me pidime raha teenima Eesti Riiklikule Filharmooniale. Grapsil tekkis ühel hetkel probleeme.
Mu Venemaa periood kestis kaheksa aastat. See oli aeg, kui iga päev juhtus midagi põnevat.
Mida arvad Grapsi saatusest?
Kõige hullem on, kui sa ei tee midagi. See ajas Grapsi jooma. Kui tähelepanu ja tegevuse keskel viibima harjunud inimene kaotab väljundi, siis hakkab ta võrdlema, kes ta oli enne ja kes ta on praegu. Gunnar oli emotsionaalne inimene ja tegevusetus ajas teda alkoholi juurde. Oma hiilgehetkedel Venemaal võttis Graps pokaali šampust ja pitsi konjakit, ta oli tagasihoidlik tarbija. Lava oli tema jaoks püha koht. Tal ei olnud ükskõik, kuidas kontsert läheb. Grapsile oli tähtis välja paista. Kui oli mõni galakontsert kümne bändiga, siis Grapsil oli vajadus olla teistest parem. Tal oli võitlejahing, käegalöömist ta ei tunnistanud.
Grapsi ainuke tunnustus on Tbilisi muusikafestivalil I-II koha jagamine Mašina Vremeniga aastal 1980. Tallinnast ei saanud ta midagi. Muide, ka Jaak Joala läks filharmooniaga tülli ja töötas lõpuks Kiievi all.
Sa tegid Grapsi mälestuseks plaadi…
Jah, tema 60. sünnipäevaks. Kuigi ükski muusik raha ei tahtnud, tuli välja Eesti kalleim muusikaline projekt. Selles osales 162 pillimeest 37 bändist. Muide, plaadi avaloo «Istun aknal» esitavad koos Ivo Linna ja Tõnis Mägi. Graps laulis seda kunagi saates «Kaks takti ette», mida ta ei võitnud.
