Pubis õlleklaasi taga antud keskmiselt vindises intervjuus kummutas poeg salapärasest minialt ja lapselapselt saadud pärjast alguse saanud kuulujutud, mille kohaselt olevat tal idanaabrite hulgas Eesti avalikkusele senitundmatu naine ja laps. "Ma tean ainult ühe lapselapse olemasolust!" kinnitab Janar. "Pärast isa surma tekkis palju kuulujutte. See on mingi huumor! Pole mul mingit poega Venemaal, las kirjutavad!" ägestub ta.

Janar Joalale meenub lapsepõlvest, et isale meeldib palju juua ja magada. Oma isa nägi ta viimati haiglas. "Ta oli väga haige ja nägi väga halb välja. Ulatasin talle šokolaaditahvli ja suitsupaki, vahetasime paar sõna ja kõik. Ma ju ei arvanud, et näen teda viimast korda..." ohkab ta ning lisab üsna pehme keelega, et isa surmast on veel liiga vähe aega möödunud. "Armastasin teda, siiani ei suuda uskuda, et teda enam pole."