Martinson räägib Publikule, et ta tegi raamatu tarvis 60 tundi intervjuusid. "Kohtusin Kristina ja tema perekonnaga kahe kuu jooksul igal hommikul ning rääkisime poolteist tundi. Kui Kristina oma võitudest ja kaotustest jutustas, siis elas ta seda kõike uuesti üle. Temas oli suur rõõm, kui ta olümpiavõitusid kirjeldas, aga kaotustest rääkidest valas Kristina pisaraid. Sama lugu oli tema perekonnaga."

Küsimuse peale, mis Martinsoni kõige enam raamatu kirjutamise protsessis üllatas, kostab mees: "Kindlasti see, kui pealiskaudne on ajakirjandus Kristinast kirjutades olnud. Stampküsimused ja stampvastused. Kindlasti on asi selles, et sportlasel pole aega ajakirjanikuga maha istuda ja temaga tundide viisi rääkida."

Martinson nimetab raamatut ka omamoodi käitumisõpikuks. "Palju on juttu lapsepõlvest ja sellest, kuidas vanemad on Kristinat ja tema õde Katrinit kasvatanud. Suhted isaga on põnevad."

Ka Kristina eraelust on täielik ülevaade: "Seda peamiselt ka seepärast, et Kristinal on olnud vähe eraelu. Tema puhul hämmastaski mind kõige enam Kristina hingeelu, mis nende võitude ja kaotuste taga oli. Kristina pühendumine spordile ja 12-14-tunnised päevad täis trenne."