Jaan Tätte laulmise lõpetamisest: vajadus sellist muusikat kuulata on rahva jaoks möödas

"Hommik Anuga" külaliseks oli Jaan Tätte, kes kuulsusest ja nüüdsest erakuelust rääkis. Tätte selgitas veidi, miks ta lavadelt eemale tõmbus, ent andis mõista, et see ei pruugi sugugi lõplikult nii olla.

Jaan Tätte sõnas Anu Välbale, et tema Tallinna-elust midagi ei igatse, ei teatreid kinosid kohvikuid, ainult veidi teatriseltskonda ehk.

Laulmist hoiab Jaan Tätte enda sõnul aga lausa jõuga tagasi praegu. "See on nagu suitsetamise maha jätmine," kirjeldab, et kerge pole, aga vaja on, lisades "mulle ei meeldinud olla nii, et inimesed kutsuvad ja siis lähen, näpud pärast valusad. Pean eemal olema."

"Kunagi laulan veel kindlasti," ei ole ta fännide rõõmuks pilli alatiseks nurka visanud, ent maailma parandavat ja vaikuses enda sisse vaatamise muusikat inimesed praegu tema sõnul ei vaja.

Kui Anu Välba viitas vastupidisele ning meenutas tuuri, kus inimesed ääreni täis platsil taga nurgas vaevu kuuldes seisma valmis olid, siis see aeg on Tätte sõnul möödas: "Minu selline aeg on möödas, et inimestele ja maailma paremaks muutmisele keskenduda. See vajadus sellist muusikat kuulata on rahva jaoks möödas. Sa viimastel kontserditel ei käinud... platsid polnud enam väga täis," tajus ta, et aeg on ümber. "See oli võimas tuur, aga sain aru, et see ei tule kunagi tagasi, et Tartu lauluväljak on pilgeni täis," kirjeldab ta Välba viidatud kontserdite menu, mis saatis teda tipphetkel.

Aga kas tühjustunnet pole tuhandete lemmikuks olemise järel üksi saarel erakuna elada? "See toetab mu elu. Ma pole kunagi kinni selles, mis on olnud. Kui mõni endine näitleja ütleb siiani, et on näitleja, siis hetkel pole mina ei näitleja ega laulja ja ei ole kinni selles, mis oli - rahvahulgad ja Tätte fenomen. Ma ei tunne sellest puudst, tunnen, et see, mis on olnud, toidab mu vaimu ja aitab mul elada erakuelu," on ta leidunud tormise muusikuelu järel rahu endaga Vilsandil looduse keskel.