«Minu jaoks pole midagi ilusamat kui ilus sale naisterahvas, kes tunneb end oma kehas hästi,» ütleb sarmikas ja piltilus blondiin Jana Pulk (29), kes hakkab juhtima ööklubi Klubi Teater. Seal saab näha nii siredaid naisi kui seksikaid mehi.

 Millega sa enne Klubi Teater juhi ametisse astumist tegelesid?

Olin vabakutseline. Andsin nõu ürituskorralduse alal ja tegin oma brändi, Fallen Angelsi üritusi. Seda on mul plaanis ka jätkata, sest Teater ja Fallen Angels on täiesti eraldi seisvad asjad. Lisaks käin koolis, õpin meediat. Ütleme siis nii, et mu oma elu on pea nullilähedane. Hiljuti sõitsin sõbrannaga ringi ja tema kõrval räägib, et vaata, Jana, kui ilus on õues, kevad on käes ja loodus ärkab. Ma ütlesin selle peale vaid, et jajah. Ma ei tunne seda. Tempo on nii hull ja teen nii palju, et olulised asjad jäävad lihtsalt läbi elamata.

Oled sa alati olnud nii tempoka elustiiliga?

Tundub nii. Ma läksin pärast keskkooli vanemate õhutusel õppima Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakooli. Olen pigem selline hiline küpseja. Toona olin kaheksateist ja ei saanud ikka üldse aru, mis siin elus tegema peab. Vanemad arvasid, et turism oleks mulle kõige perspektiivikam valik – saan reisida ja maailma näha. Õppisin aasta ja läksin Iirimaale praktikale. Töötasin ühes restoranis ettekandjana. Kui ma sealt suve lõpus tagasi tulin, jäi koolitee katki. Motivatsioonist jäi puudu. Tahtsin tööd teha, õppimine ei olnud enam teema. Olin klienditeeninduse ja meelelahutuse suur fänn ja läksin kohvik Moskvasse ettekandjaks.

{poolik}

Kuidas su vanemad sellesse suhtusid, et sa kooli pooleli jätsid ja ettekandjaks hakkasid?

Muidugi olid nad väga mures. Väga. Aga enda eest olen ma alati seisnud ja raiunud, et pean tegema asju, mis mulle meeldivad.

Kui kaua sa ettekandja olid?

Pikalt, ikka oma paar aastat. Mingil hetkel läksin paralleelselt Uniquestay hotelli administraatoriks. Moskva töö jäi mulle nädalavahetusteks. Tegin oma tööd seal kirega ja lahkusin alles, siis, kui otsustasin minna Kreetale tööle. Läksime koos sõbranna Liis Härmaga sinna baaridaamideks. See viie aasta tagune aeg oli minu eneseleidmise periood.

 {poolik}

Mis sind maa peale tagasi tõi?

Mul oli võimalus Kreetale jääda, aga tulin pärast hooaja lõppu ikkagi koju tagasi. Siis juhtus, et kõndisin otsa Maret Soomile. Olime tuttavad ajast, mil Maret klubis BonBon programmi tegi ja mina seal modelliks olin. Maret on hästi aktiivne tegelane. Küsis mult kohe, et mis teed praegu, ja kuna ma midagi ei teinud, otsisin tööd, siis tuli sealsamas tänaval mulle kohe ka tööpakkumine klubisse Angel. Angeli kontseptsioon nägi ette, et seal töötavad ainult mehed, aga Maret arvas, et üks lahe tšikk peaks ka olema. Töötasin Angelis mitu aastat. Proovisin küll vahepeal ühes kosmeetikafirmas brändijuht olla, aga paari kuu järel tundsin, et see maailm ei sobi mulle üldse.

Siis asusid taas eneseotsingutele?

Nii naljakas, kui see ka pole, ilmus ühel hetkel mu ellu jälle Maret ja ütles, et peagi avatav klubi Déjà Vu otsib programmijuhti – tule! Mõtlesin ja vaagisin. Maret rääkis mu oma veenmisoskusega ära. Ta tegi mind tuttavaks Déjà Vu tiimiga ja nii see läks. Siis algas see tõeline jutumärkides glamuur peale. Sealt edasi tuli juba elustiiliagentuur Deluxe, kus ma olin projektijuht, ja siis liikusin müügi- ja turundusjuhi kohale Schlössle hotelli. Viimase töökoha raames pakuti mulle tööd Hispaanias Marbellas ühes ööklubis hosti ja pressiesindajana. Läksin, ja mulle meeletult meeldis seal. Tundsin ennast nagu kala vees. Šõubisnis on minu ala.

Meelelahutuses teenib hästi?

Välismaal küll. Töö oli lihtne. Eestis tuleb meeletult pingutada ja selliseid asju välja mõelda, mis rahvast iga kord üllataks. Seal piisas sellest, et sa ise oled tore inimene ja meeskond on tore. See, kas klubis on kümme muusikut, viisteist modelli ja kalli brändi šõu, ei ole inimeste jaoks määrav. Keegi ei jätaks tulemata, kui seda ei oleks.

Mida sa armastad?

Ma armastan oma tööd. Kui ma sellega peale hakkan, siis inimesed arvavad, et olen hull, aga midagi pole teha, ma lihtsalt fännan seda, mida teen. Lisaks perele on mul mõned lähedased inimesed – ma ei mõtle siinkohal mehi. Ma ei ole neile kunagi öelnud, et neid armastan, aga nii see on.

Kui raskelt tuleb sul lause: ma armastan sind?

Väga, väga, väga raskelt. Need kolm sõna on minu jaoks nii suure tähtsusega, et olen neid elu jooksul alla kümne korra kasutanud.

Mis on su edu valem?

Kõik on selle taga, et asja tuleb hingega teha. See raha tagaajamine... Ma olen õudne rahafänn tegelikult ega häbene seda öelda.

Sinu välimus on alati laitmatu. Kui palju aega sa enese eest hoolitsemisele pühendad?

Väga palju, aga ma ei käi näiteks kosmeetiku juures.

Kui palju on sul kodus kingi, kleite, ehteid?

Ma käisin hiljuti Buduaari turul kauplemas ja õnneks sain paljudest asjadest ka lahti. Mul väga palju asju ei ole. Muidugi oleneb, kellega võrrelda. Pigem on mu asjad ilusti ära sorteeritud ja ma tean täpselt, kus mis asub. Mul on teatud komplektid, mis töötavad, ja kõik muu on juba detailide mäng.

Milline on su riidekapis kõige kallim ese?

Praegusel hetkel on mu kõige kallim riideese Pohjanheimo kleit... Tegelikult ma arvan, et see käekott, mis mul hetkel kaasas on, kaalub kõik muud asjad üles. Tegu on Hermes’ i kotiga, mis maksab rohkem kui minu auto ja on mu endise elukaaslase kingitus. Kallis küll, kuid peaks kestma kogu elu. Kui ma ta sain, siis ütleme nii, et vaatasin teda ikka pikalt.

Mille peale raha kulutad?

Ega mul rahast väga kahju ei olegi. Enda heaolu peale näiteks. Mulle meeldib hästi süüa ja vastupidi – kahju on raha välja käia ja saada halba maitseelamust.

Kuidas sa oma olemise mõnusaks teed?

Mulle piisab sellest, kui kammin oma juuksed ära, panen selga ilusad riided, teen meigi. See on minu jaoks juba omaette rituaal, et tunda ennast hästi. Siis lähen välja, söön ühe hea söögi, ümbritsen end toredate inimestega ja ongi mõnus.

Ütlesid, et su isiklik elu on praegu nullilähedane. Kas see tähendab, et oled vaba ja vallaline?

Nii on. Loomulikult tahaks, et mul keegi kõrval oleks. Tahaks kõike. Et oleks hea suhe, produktiivne töö. Keegi võiks mulle öelda, kuidas see võimalik on. Mul on tunne, et ma oskan ühte või teist, aga mõlemat ei oska.

Millised mehed sulle meeldivad?

Oi, mulle meeldivad targad mehed, kes on enesekindlad. Meeldivad mehed, kes enda eest hoolitsevad nii füüsiliselt kui riietuse poolest. See on minu jaoks õudselt tähtis. Eriti praegu ja ma ei teagi ausalt öeldes, millest see tingitud on. Tõepoolest on hästi oluline väga hea füüsiline vorm. Sest ma mõtlen, et mina näen endaga vaeva, hoian ennast heas vormis ja hoolitsen oma keha eest. Miks meesterahvas minu kõrval ei peaks sama tegema. Ahjaa, kingad võiksid ka viksitud olla.

Kuidas mees su eest hoolitsema peab?

Ta peab hoolitsema mu eest, et ma saaks tunda ennast naisena. See jällegi omakorda tähendab seda, et ma pean olema naiselik naine, et tema saaks tunda ennast mehena. See on selline mäng.

Kas Klubi Teater on ööklubi või teater?

See koht ühendab endas nii klubi kui teatri, sellest ka tema nimi. Tahtsime teha oma seltskonnaga klubi juba paar aastat tagasi, aga vahepeal tuli mõõn ja siis ei olnud asjal mõtet. Nüüd oleme leidnud ideaalsed ruumid Vene Draamateatri all ja need täiesti ümber ehitanud. Klubi avab uksed juba sel nädalavahetusel.

Mis selle koha eriliseks teeb?

Igal reedel ja laupäeval avanevad veidi pärast südaööd kardinad ja külaliste ees on teatud teemast inspireeritud lavastus, mis ei ole pikem kui viis minutit. Sealt edasi läheb lahti peoks, kus laval olnud näitlejad on osake meeleolust. 

Kas teil on plaanis kutsuda esinema ka Märt Avandi ja Ott Sepp?

See pole välistatud, aga äkki nad pettuvad, sest tegemist pole tavaliste näidenditega. Me moodustame trupi inimestest, kes on täis tahtmist teha, kellel on karismat ja omapära. Ma kohtusin ühel castingul tütarlapsega, kellel on pikad elektersinised juuksed, kuid see on vaid üks näide. Meie truppi on oodatud nii omanäolised inimesed kui ka väga ilusad mehed ja naised.

Tallinnasse on palju uusi ööklubisid tekkinud. Miks sa usud, et teie oma saadab edu?

Eks see ongi nii, et tegelikult on väga raske. Klubisid tekibki palju ja konkurents on tihe. Kuid me oleme oma ala fännid, teeme tööd hingega. Loodame, et see kannab vilja.

Sinu kanda on teatri direktrissi roll…

Ma ei oskagi öelda, ma nimetaksin ennast pigem programmijuhiks, aga samas olen ka direktriss. Minu salasoov on ka ise mõnes etenduses kaasa lüüa. Kindlasti peaks olema tegu väga wow! rolliga, millegagi, mis paneks mind pingutama, et korralikku füüsilisse vormi saada. Vot see oleks väljakutse!

On sul väike kartus ka sees, et kuidas minema hakkab?

Alguses ma ei kartnud midagi. Mõtlesin, et jess, lõpuks ometi saan teha. Aga nüüd ärkan hommikuti suurest ärevusest juba kell kuus. Isegi äratuskella pole vaja. Peamine mure on, et etendused, mida me hakkame andma, oleks viimase peale lihvitud ja sellised, nagu olen neid ette kujutanud.

Sa oled naine nagu orkester!

Ütleme siis nii, et magada ja süüa mul aega ei ole. Minu juhtida on kogu projekt. Ideid aitavad ellu viia stilist ja koreograaf. Teeme tihedalt koostööd ka Vene Draamateatriga. Meil on see eelis, et saame aeg-ajalt nende näitlejaid kasutada ja samamoodi ka nende kostüümiladu. Sealt saan kindlasti ka inspiratsiooni.

Kas võime laval näha ka nappides rõivastes näitlejaid?

Kindlasti peab laval toimuv olema maitsekalt ilus. Mingi porno on out. Peame silmas ka seda, et kostüümid oleksid silmapaistvad ja apetiitsed. Maitsekas erootika pole välistatud, kui on näiteks inimene, kes selle rolli välja mängib. Minu jaoks pole midagi ilusamat kui ilus sale naisterahvas, kes tunneb end oma kehas hästi. Striptiisitaridega on teine teema. Striptiisi me ei paku.