25. juuli hommikul kell 6.45 hukkus pärast puhkust tööle sõites Eesti Põlevkivi peadirektor MATI JOSTOV. Tunnustatud majandusliidrile sai saatuslikuks lahtine turvavöö, suur kiirus ja hommikune pimestav päikesetõus.
Jostoviga jäi mul pikk usutlus tegemata. Paar korda saime kokku. Kord käisime Estonia kaevanduses. Sõitsime liftiga 70 meetri sügavusele ja maa-aluse rongiga mööda kaevandust ringi ning sõime kaevuri seljankat. See oli aeg, kui Jostov oli just Ida-Virumaale maandunud. Trehvatud sai ka seltskonnaüritustel, ja viimati Eesti lihaküpsetamise meistrivõistlustel Vaiklas. Autasustamisel ütles Jostov vaid ühe lause: «Nüüd annan sõna Ida-Viru maavanemale Ago Sildele!» ja vupsti oli Jostov lavalt all. Pikast intervjuust Jostov keeldus, eelistades tol hetkel vastastikusel kokkuleppel sigarit.
Kui ma nüüd taas Estonia kaevandusse jõudsin, siis Matit enam ei ole. Ei ole ka lifti ega maa-alust rongi. Viimased on konserveeritud. Maa-aluseks liikumiseks kasutatakse diiselveoautosid: ökonoomsem, kiirem ja ohutum — üks uuendusi, mis õnnestus Jostovil ellu viia.
Pärin Jostovi kohta Ida-Viru maavanemalt Ago Sildelt, kes veetis Matiga vahetult enne õnnetust pika nädalalõpu Poolas lihaküpsetamise maailmameistrivõistlustel.
Maavanem meenutab
«Neli ööpäeva olime koos. Kõik oli super. Esmaspäeval jõudsime tagasi, läksime poole kolme ajal päeval lahku.» Silde räägib, kuidas tiim lõõpis, et MM-ile tuleb uuesti minna, sest jäädi neljandaks. Üks punkt jäi kolmandast kohast puudu. «Kõik oli korras. Show’s olime maailmameistrid, kanas olime teised. Magustoit oli kolmas, kala viies. Käisime muudkui auhindade järel,» loetleb Silde hoogsalt ja tõmbub siis tõsiseks: «Teisipäeva hommikul viis enne seitset helistati mulle.»
Silde on isegi üle elanud raske liiklusõnnetuse läinud aasta lõpul. Mehel on jalas ja õlas on plaat. 20. detsembril 2005 sõitis ta Jõhvist Tallinna. Pealinna poolt tuli vastu autorong. Tagumine sõiduauto, rohelise vahtralehega hakkas veoautost pimedas kurvis ja lumesajus mööda sõitma, kuid möödasõidu lõppfaasis hakkas see loperdama ja viskus Silde sõidukile nurka sisse. «Ma tõmbasin tee äärde, kuid politsei akti järgi tuli ta mulle 130kilomeetrise tunnikiirusega juhipoolsesse nurka sisse. See oli kümne ajal hommikul. Lahtine lumi,» räägib maavanem, kes suutnud veel võtta telefonikõne, öeldes, et jääb natuke hiljaks, kuid ei mäleta paugust midagi. Rakvere arstid tõstsid käed üles ja siis viidi Silde Tallinna, kus ta oli 18 tundi jutti narkoosi all. Lõigati neli korda…tänavu kevadel viskas ta kepi käest.
«Kui võrrelda autosid, siis minu Volvo S40 oli kümme korda hullem ja igat pidi propelleris. Mootor oli salongi all. Kuid saatus oli vastupidine.»
Jostovi auto kaldus teelt kõrvale ja tabas sealt õnnetult teetruupi, mis lennutas Toyota Landcruiseri teelt välja.
«Ma ei usu, et Jostov jäi magama. Tartu piirilt oli õnnetuskohta sõita 15-20 minutit. Seal vahepeal oli kaks sillaremonti, kus ei saanud otse sõita, vaid pidi keerutama. Vahetult enne õnnetuskohta oli üks neist. Ta oli ka eelmisel õhtul vara magama läinud.»
Ärge meid maha jätke
Silde räägib, et Jostovi lugu võtavad kõik väga valusalt vastu.
«Mati pere on öelnud, et ärge nüüd meid maha jätke. Eks me jätkame kõik koos. Võtsime ka koos Lembit Kaljuvee ja Tiit Vähiga vastu otsuse, et algatame Mati Jostovi nimelise stipendiumi. See saab olema Tallinna Tehnika Ülikooli stipendium doktorandile põlevkivi teemal.»
Silde käis ka ise järgmisel päeval Jostovi õnnetuspaigal.
«Mati autojuht läks kohe kohale. Olime pidevalt telefoniühenduses.» räägib Silde. «Kõrge auto viga on see, et ta läheb pikkupidi rullima. Eks ta pani täie jõuga peaga kõigepealt lakke ja kukkus siis tagant luugist välja.»
«Üks mees on puudu,» sõnab Ago Silde, «Muutusime väga lähedasteks sõpradeks. Kaks kolm korda nädalas saime õhtuti raudselt kokku. Kuskil on tühi koht. Seda meest, kellega sai asju tehtud, enam ei ole.»
Silde meenutab, kuidas peielauas meenutati üht ajalehenalja. Sõbrad panid lehte kuulutuse: «Ostan hobusele ruloonitud heina ja Mati kontakti. Pakkujaid oli palju. Küll Mati pärast kirus ja lubas tagasi teha ning lõõpis vastu, et ta ostabki heina kokku ja hakkab vaheltkasuga edasi müüma. Ma ei tea miks, kuid pärast seda muretses ta endale isikliku hobuse.»
Jostovi äripartner, ASi Silbet juhatuse esimees Vjatšeslav Šlõk: Mati Jostov oli minu jaoks rohkem kui sõber. Ta oli mees, kes tõi Idu-Virumaale positiivse imago ja tegi Eesti Põlevkivist Euroopa supertasemel ettevõtte. Ta oli suur inimene, väga aktiivne ja korralik inimene.
Meil oli Mati Jostoviga plaan võimalikult rohkem toota Ecorocki blokki ning laieneda Lätisse ja Venemaale. Tema mälestuseks püüame teha seda võimalikult hästi. Meid oli kritiseeritud, et kasutame põlevkivituhka, kuid see on just meie eelis.
Jõgeva politsei pressiesindaja Klaire Ründva: Jostov oli õnnetuse hetkel autos üksinda ning paiskus teelt välja sõites autost välja. Eesti Põlevkivi juhi turvavöö oli kinnitamata. Oletuse aluseks on tema väitel see, et avariipaigas puuduvad Jostovi auto pidurdusjäljed ning auto on vajunud teelt välja sujuvalt ehk ilma järsemate manöövriteta.
Virumaa Barbecue Team võistles koosseisus:
Ago Silde Ida-Viru maavanem
Mati Jostov Eesti Põlevkivi ASi juhatuse esimees
Vello Kiviberg Kalvi mõisa peakokk
Aivar Jegorov Toila sanatooriumi teenindusjuht
Aleksandr Dubrov Vaikla puhkekeskuse direktor
Peeter Silde Narva kutseõppekeskuse töökojajuhataja.
