FRIIGIKOGU ÖÖKOOL 1: Kohe kui Friigikokku jõudsin, oli näha sotse, kes midagi elevalt hõikusid, ringi loivasid, kätega vehkisid ning oma fraktsiooni tuppa õllekaste tõstsid. Võin vanduda, et ukseprao vahelt paistsid punased lipud ja seina peal rippus räbalakskulunud ja kollaseid higiplekke täis vana kartong „Internatsionaali“ sõnadega. Keskerakondlased on välja sättinud valvekorrad, osa neist venib molutaja ilmel saalis, osa aga on taandunud kaitsepositsioonile fraktsiooni. Ilmselt sätitakse üles liivakotte, õlitatakse revolvreid ning jagatakse välja pabereid Nõukogude Liidu hümni sõnade ja kitarrituuridega. Mida nad joovad, ei tea, ilmselt mingit väga halvamõjulist mürki. Samuti puuduvad andmed Reformierakondlaste tarbitava mürgisordi suhtes. Aga elu on näidanud, et peale esimesi annuseid ronivad tarakanid seinapragudest välja ja hakkavad koridorides ringi siblima. Selle kõige juures on absoluutselt lohakas, vastutustundetu ning mitteettenägelik osta puuvilja, nagu tegi IRL. Puuvili veeretati Ene Ergma kabinetti. Võiks ikkagi aru saada, et niimoodi – poola õunte najal – siin Friigikogu tandril hommikuni ellu ei jää. Kõnepulti on roninud Mailis Reps, töönimega Siberis On Kõik Hästi, kes naudib oma erakonnakaaslaste asjatuid küsimusi.

FRIIGIKOGU ÖÖKOOL 2: Herkel on tark inimene, oskab isegi sanskriti keelt, läksin liikvele. Rõdul päikese käes suitsetasid nagu kolm paksu ja laiska kassi Toktor Vassiljev, Võsa Pets ja Andres Anvelt, töönimega Meie Ajastu Linnapea. Toktor ütles ülejäänud kahele mind märgates süüdistavalt: "No vot. Ma ju ütlesin, et siia rõdule ei maksa ennast peita. Jumala vale koht põgenemiseks". Võsa Pets tõmbas mahvi ja arvas, et lõplikuks pääsemiseks - ka enda eest - on ikka leiutatud palat number 6 esimeses ettejuhtuvas närvikliinikus. Panin põlema pika musta filtriga Armeenia suitsu. Toktor Vassiljev läks elevile: "Oot-oot! Nii pikk sigaret! Palju sellesse kanepit mahub?" Rääkisin Toktorile, et eks ta ole oma segaste vanainimeste ravimise kestel rohkem igasuguseid näinud ja pea seda ise teadma. Toktor noogutas nõusolevat ja päris edasi: "Aga miks filter on õõnes? Kas siia tuleb armeenia konjakit kallata?" Toktori nutikus ei ole meie universumi vahenditega mõõdetav.

FRIIGIKOGU ÖÖKOOL 7: Paljud on üles ärganud. Igor Gräzin palus jumala suvalises kohas sõna, vehkis oma käega nii ägedalt, et vähe puudus, et ta oleks omale molli sõitnud – ja teatas kurjalt mikrofoni: „Kõik mis puudutab Heljo Pikhofi, olen ma juba ammu selgelt välja öelnud!“
Andres Anvelt, töönimega Meie Ajastu Linnapea, võttis aga kunagise miilitsana sujuvalt käibele termini „seadusgurmaan“. Jahmusime Mart Nutiga nii, et lõug kukkus põrandale, aga hakkasime ometi mõtisklema, mida see tähendada võiks.
„Härrased“, pakkus Nutt, „ma kujutan ette kahe seadusgurmaani vaidlust, kus üks väidab, et eelistab ülespoomist inkvisitsioonile, teine aga on rohkem rattaletõmbamise poolt. Ja nii mööduvad ohjeldamatu kiirusega gurmeetunnid“. „Jah“, lisasin ma, „ja mõlemal on põlled ees, vestlus toimub köögis ning seda kõike saab nimetada ka kvaliteetajaks!“

FRIIGIKOGU ÖÖKOOL 12: Kell on 7.11 hommikul.
Rait Maruste lauas vaadatakse järjekordsel 10-mintisel vaheajal vene multikaid. Poikad itsitavad, nagu tõmbaks garaaži taga oma neljakümnendat suitsu, mille sees on sellest hoolimata mingi täiesti isesugune segu.
Kuulda on hästi. Istun oma laua taga, just möödus haamri tagant ajutiseks asespiikri (jumal teab millise, oli see Ratas või Randjänes) kasuks vabanenud Ene Ergma ning ütles mulle – kooliõpetajale omasel moel: „Sul on täna veel kõvasti kirjutada.“
Ja Ene lisas: „Nüüd läksid sotsid lolliks!“
Tõsi. Viimased 3 tundi ongi 10-minutilisi vaheaegu tavalise Simsoni asemel võtnud veel tavalisemad sotsid; sealjuures on hääletamisel enamvähem üks ja seesama punkt kooliseaduses. Eriti tõstaksin siinkohal esile Indrek Saart, uue töönimega Suveteatri Tiivalöök.
Ene vaatas mind nõudlikult.
„Ei kirjuta“, raiusin Enele vastu, „mis ma ikka kirjutan, ma tean seda niigi hästi!“
Sealjuures on osanud Andres Herkel oma laua taga nii huvitavalt magama jääda, et tema laup vajutab pidevalt nuppu „kõne“.
Kõik ootavad huviga, aga intelligent ainult norskab.

FRIIGIKOGU ÖÖKOOL 16: Täpselt kell 9.51 võttis Jüri Ratas (peale meie 20 tundi siin Friigikogus sitsimist) juhatuse vaheaja ja täpselt 9 minutit hiljem, kell 10.00 ronis ta taburetile tagasi, kutsus kõik majas leiduvad napakad taas kokku ning soovis kõigile "Tere hommikust".
Mine pekki, Jüri.

FRIIGIKOGU ÖÖKOOL 17: No vot. Tuli ära. Siin lõppeb asi kell 13.00, aga et sotsid panevad saasta ja midagi vastu võtta ei saa, algab uuesti 17.00, lõpeb kell 00.00 ja algab uuesti 00.15. Mul on tunne, et pean meid kõiki veel kirjatükkidega painama.