Jürgen Ligi meenutab noorusaega: kartsin elu, ei julgenud kaua võtta vastutust...
Ligi sõnul oli ta lastetuba väga akadeemiline, rahvuslik ja nõukogude võimule alla vandumatu. "Olime suguvõsas hästi ühtehoidvad, peeti ühiseid tähtpäevi ja mul oli tunne, et mu ümber olidki ainult akadeemikud ja professorid. Tartu Tähtveres elasid üldse igal pool kultuuri- ja teadusinimesed, ümberringi lehvis päris Tartu vaim. Mu suurim õnn oli sündida sellesse peresse, sain maast madalast olla tarkade ja heade inimeste seas ja vastutustundlikkuse kohustuse. Teadsin, et ma ei tohi peret alt vedada. Ja teadsin ka, et seda latti, mille ümbruskond oli seadnud, ei ületa ma kunagi. Pidasin end kogu aeg õpipoisiks, kes vaatab teistele alt üles."
Ligi meenutab ühtlasi, et ei tundnud noorena perekonna survet olla edukas, vaid nautis pigem hellituso. Täiskasvanuks saamise moment saabus tema jaoks sellegipoolest varakult, siis kui isa suri vähki ja vend hukkus Estonia katastroofis. "Isaga oli lahkumise šokk väga suur. Olin elanud sisemiselt tema varjus, kartsin elu, ei julgenud kaua võtta vastutust," kirjeldab ta. "Nüüd mõistan, et igaüks peab siin elus oma aja ära kasutama."
