Kahekordset olümpiapronksi JÜRI TAMMe on saatus hellitanud. Tippspordist lahkudes leidis ta ennast veiniäris. Mehe uus ambitsioon on saada valitud Euroopa Olümpiakomiteesse.

Kui Tšernobõli tuumaelektrijaam 1986. aasta soojal kevadpäeval plahvatas, paisates õhku surmava pilve, elas maailmaklassi vasaraheitja Jüri Tamm katastroofikolde lähedal Kiievis. Ta lahkus koos perega Ukraina pealinnast kohe, ent järglaste juurdekasvu ei julgenud aastaid ette võtta. «Eks sellised kataklüsmid jätavad inimese mõistusesse jälje,» Ütleb Jüri Tamm.

Tšernobõli õnnetuse järel sõitis Tamm perega spordilaagrisse Krimmi ja Sotši Musta mere ääres. Kiievisse tagasi pöördus ta alles sügisel.

Nüüd, 19 aastat hiljem oli Tamm taas Kiievis. Sellesse linna on ta vahel ikka sattunud. Seekord toimusid seal Euroopa olümpiakomitee assamblee ja Eurovisioon. Tamm oli Euroopa olümpiakomitee sportlaskomisjoni esimees. Nüüd valiti sellele kohale järgmine eestlane, Erki Nool, kes võttis Tammelt teatepulga üle. Täpsemalt öeldes, Nool valiti aseesimeheks.

Muutuv Kiiev, muutuv elu

Kiiev on muutunud euroopalikuks linnaks selle sügavamas tähenduses, ütleb Tamm. «Ka Eesti inimestel võiks olla hingesuurust, et midagi kõrgustesse ehitada. Siis ei pea maha põrnitsema, vaid võib ka pea kuklasse ajada. Ka eestlane väärib rohkemat.»

Jüri Tamm viitab Kiievi peatänavale Khreschatykule ja neljakümnemeetrisele iseseisvussambale, mis ukraina keeles kõlab Maidan Nezaležnosti.

Kiievis möödus kaheksateist aastat Jüri Tamme elust, tema noorus ja tippsportlaseaeg. 70ndate keskel alustas ta õpinguid sealses kehakultuuri- ja spordiinstituudis, 90ndate alguses aga asus koos perega Hispaaniasse ja sealt tagasi Eestisse. 

«Elu on jõgi. Juhuste voog. Ma olen üritanud ujuda allavoolu ja minna vähema vastupanu teed, seega loogilise ja argumenteeritud käitumise teed,» räägib Tamm.

Tammede 22aastane tütar Anna õpib Audentese ülikoolis välispoliitikat ning jaanipäeval sündinud poeg Ivo Van on alles kaheksa-aastane.

Kuld jäi võtmata

Eks oli ka muid põhjuseid peale tuumaelektrijaama plahvatuse, miks teine laps sündis palju aastaid pärast esimest. Elu oli rahutu. Kui sportlasekarjäär — ikkagi tosin aastat maailma vasaraheite absoluutses tipus! — hakkas läbi saama, jätkas Tamm hoopis Hispaanias. See oli tol ajal ainus mõistlik alternatiiv rahvusvahelisele mehele, suurele sportlasele. Viimased paar aastat õppis ta ametit veiniäris, täpsemalt veini valmistamist, millel on Jüri Tamme sõnul suhteliselt õrn suhe äriga ja mis kuulub pigem filosoofia valdkonda.

«Ma olen hispaanlastele tänulik. Nad tõid mind tippspordist pehme maandumisega maa peale tagasi. Tippspordist lahkumine on keerukas. Sportlase eakaaslased on saavutanud juba magusad ametikohad ning spordist lahkunu avastab, et tuleb nullist alustada. Aga sportlased on hingelt maksimalistid ning tahavad kiiresti edu saavutada,» räägib Jüri Tamm, kellel jäi saamata ainult olümpiakuld. Tagantjärele võib vaid spekuleerida. Kui Tamm oli oma elu kõrgvormis, 1984. aastal, siis boikoteeris NSV Liit Los Angelese olümpiamänge. Sellesse aastasse jääb Tamme isiklik rekord 84.40, mis annaks tänaseni võidu enamikul suurvõistlustel. Jah, Souli olümpiamängudel 1988. aastal ja Stuttgardi Euroopa Meistrivõistlustel 1986. aastal heideti enam.

Maja sai valmis

Kunagi andis Tamm endale lubaduse ehitada oma kätega maja. Nüüd on see Rannamõisa kiriku lähedal valmis. Külas on seitse maja, mis moodustavad ühtse kogukonna. Seal on palju lapsi, kes koos teevad laste asju.

Poeg Ivo Van käib Rocca al Mare koolis. «Usun, et sellest koolist tulevad head eestlased. Oma riigi patrioodid ja inimesed, kes hindavad sõprust ja solidaarsust,» räägib Jüri.

Ivo Van Tamm on üks kummaline nimi. Temas on kõla järgi nii Ivani kui ka Jani. Ja lõpuks oli Ivo van Damme kuulus Belgia jooksja, kelle mälestusvõistlus jäi Tammele elu viimaseks suurvõistluseks.

Abikaasa Inna on kodune. Ta on lõpetanud Kiievi autoteede instituudi sildade ja tunnelite alal, kuid neid ehitatakse Eestisse liiga vähe. Ei ole siin Ukraina Karpaatide laadseid mägesid ega jõgesid. 

Veiniteema südamel

Olümpiakomitee asepresident ja riigikogu liige Jüri Tamm ei ole end alati kindlalt tundnud. Vahel on ka suure mehe jalad maa küljest lahti, täpsemalt öeldes on vahel ka tipust kaugele jäädud ja pigem oodatud oma uut võimalust. See mis rahuldaks lihtsurelikku, oleks Tammele selgelt liiga vähe.

Riigikogu kümnendasse koosseisu sai ta Andres Tarandi asendusliikmena. «Ma olin nõus. Ei öelnud ei pakkumisele. Andres Tarand sai valimistega sisse europarlamenti.»

See ei olnud Tammele esimene kord. Tal on ette näidata Riigikogu-kogemus ka aastatest 1999–2003. «See oli õpipoisi aeg. Vahel on mul tunne, et siin riigis midagi ei toimu. Sportlasena loodad kiiremaid lahendusi.»

Tammel on üks teema, mida ta ei saa Riigikogus tõstatada. See on veiniaktsiisi ja laiemalt alkoholikaubanduse küsimus. «Kõik teavad, et ma olen seotud veiniäriga, ning hakkaksid otsima minu huve,» ütleb Tamm. Nii on kerge libastuda ja peagi hakataks teda süüdistama positsiooni ärakasutamises. «Olen veiniäris osanik. Kasumlikkus on tõusnud. Ja ka uni on rahulikumaks muutunud. Müüme ainult seda, mida ise tarbime. Oleme truuks jäänud Hispaania veinile.»

Jüri Tamm rabeleb mitmel rindel. Ühte ta enam ei tee. Vasarat ei heida. «Ei taha. Olen nii kaua olnud spordis ja ei ole mõtet unistada sellest, mis on juba möödunud. Tuleb tunda rõõmu sellest, mis on olnud,» ütleb Jüri Tamm.

Täna kaalub ta 128 kilo, kümme kilo rohkem kui tippspordis olles.

Õpitud erialal Jüri Tamm ei tööta. «Kui ma võtan kasvandikud, siis kaasneb sellega vastutus. Ma ei tahaks anda katteta lubadusi. Sa pead koos sportlasega võtma ette pikema teekonna, et teda suunata ja õpetada.» Selleks ei ole Tammel ta enda sõnul aega ega energiat, tema ambitsioonid on kõrgemal. Ta tahab saada Euroopa Olümpiakomitee liikmeks. Sügisel on Dublinis valimised.

Mart Siimann, EOK president: Jüri Tamm kuulub nende spordiisiksuste hulka, kellel ei tekkinud pärast hiilgavat sportlaskarjääri raskusi alustada elu pärast tippsporti. Tema aktiivne loomus ja terane vaim on otsinud (ja leidnud) eneseteostust nii äris kui ka poliitikas. Mineviku vägiteod vasaraheiteringis, poliitiku ja ärimehe kogemus, nauditav suhtlemisoskus ja innovaatiline ellusuhtumine on toonud Jürile rahvusvahelist autoriteeti Euroopa spordiringkondades.