""No tšau siis!", ütlesid sa alati, kui meid teele saatsid. Enam ei ütle, kahjuks. Mina sulle veel ütlesin “Tšau siis, paps”, aga sina enam ei kuulnud. Tänase päeva kaks esimest tundi jäid sulle meiega viimasteks. Ära muretse, me hoiame Aivega ema. Aitäh, isa. Killuke sind jääb alati meiega. Killuke naeratust, killuke peenikest huumorit, killuke kalameest, killuke ... Olgu rahu sinuga, kus iganes sa praeguseks juba oled!"