Ta ütleb Õhtulehes, et ühel ööl siis tuligi Urmas: «Et Ada, sa ju räägid küünlaga, aga ma kuulen kõike. Tuli mulle magamistoa ukse peale, vasakus käevangus suur kimp kollaseid roose. Ma teen silmad lahti, ei maganud veel."

Ada sõnul tahtis ta Urmasel küsida, kuidas too tuppa sai, sest Adal oli isegi kett ukse ees, kuid Urmas ainult naeratas.

"Tõusin voodist üles, kontrollisin ust – ei olnud ei Urmast ega roose ja uks oli ka kinni."

Refereeritud artikli täisteksti loe Õhtulehest.