"Mille arvelt ma ei ole nõus tegema kompromisse, on minu poeg. Euroopa Parlamendis Brüsselis olles püüan temaga võimalikult palju koos olla," rääkis Kallas.

Brüsselis on võimalik igal õhtul käia õhtusöögil, et kontakte luua, kuid Kaja on seadnud endale reegliks, et võib ainult ühel õhtul tööasjus kodust eemal viibida. "Alguses on see võib-olla oluline, aga mingist hetkest see kasutegur nendest õhtusöökidest kahaneb võrreldes sellega, mis ma oma lapsega koos veedan. Kuna lapsed on väikesed ainult korra, siis see on see koht, kus ma proovin tasakaalu saavutada."

Võrreldes teiste kolleegidega, on Kaja sõnul poeg tema elu Brüsselis hoopis lihtsamaks teinud, kuid aja jooksul on ette tulnud ka neid hetki, kus ta on pidanud poja parlamenti kaasa võtma. "Muidugi on need erakorralised juhud, kui kõik asjad langevad nii kokku, aga ta on väga suurepärane koosolekul viibija. Ta oskab väga hästi seal ennast niimoodi üleval pidada, et ta teab, et see on emme töö ja emme peab rääkima. Ta ei saa istuda seal minu juures, kui mina istun seal ees," seletas Kaja.

Kaja meenutas, et tema kolleeg Yana Toom on öelnud, et lapsed peavadki nägema vanemaid tööd tegemas. "See ei ole niimoodi, et ema läheb kuskile hommikul ära ja tuleb õhtul tagasi, vaid ta päriselt teab, et see on see töö, mis ta seal teeb. Nad näevad juba varasest noorusest, et leib ei tule niisama lauale, vaid see on mingi tegevuse tagajärg," lisas ta.

Kui Kallas Brüsselisse läks, oli poeg tema vaid kaheaastane ning poiss on imekiirelt selgeks saanud prantsuse keele. "Paari päevaga ta sai juba olulised mõisted selgeks ja mingi hetk hakkas ta väga adekvaatselt asjadest aru saama. Ma muidugi aeg-ajalt mõtlen, et tal on tänu sellele võrreldes võib-olla Eestis elavate nelja-aastastega raskem. Ta käib prantsusekeelses klassis, kuigi iga päev on eesti keele tunnid ka ja ta peab hakkama saama."

Kuigi algus oli raske, siis tõdeb Kaja, et lõppkokkuvõttes tuleb see kogemus pojale ainult kasuks.