Kalamehed hakkavad kulda püüdma

11. veebruaril leiab Pühajärvel taas aset kalapidu „Kuldkala”, mille käigus üritavad kalamehed järvest auto või kilo kulda välja õngitseda.

Aastate jooksul on “Kuldkalast” kujunenud Eesti suurimaid talveüritusi: mullu ületas kuldkalastajate arv 3000 piiri, lisaks neile 2000-3000 pöidlahoidjat ja kaldakontserdi vaatajat-kuulajat.

Ürituse selgrooks on “kuldkala” püüdmine: Pühajärve lastakse eelnevalt 130 märgisega kala (100 ahvenat ja 30 kiiska), nende tabajaid ootavad märgisele vastavad auhinnad.

Auhindade seas on näiteks kalastusfirmade tooteid, koduelektroonikat, mootorsaag, laevareise, kuid peaauhindadeks on üks kilo ehedat investeerimiskulda ning sõiduauto Dacia Logan.

Kui kumbagi nendest kinni ei püüta, loositakse sõiduauto nende vahel, kes on saanud kätte teistele auhindadele vastavate märgistega kalu.

Viimastel aastatel on tabatud 11-12% märgisega kaladest: tõenäosusteooria põhjal peaks 9-10 püügivõistlusega „kuldkala“ ka tabatama, tänavune võistlus ongi aga juba üheksas. Vähemasti korraldajaid teeb niisugune arvutus ootusärevaks.

Traditsiooniliselt toimub ka meeskonnavõistlus, mille käigus 4-liikmelised meeskonnad üksteiselt mõõtu võtavad.

Rannalaval on eeskava, rannas saab ka süüa-juua ning osta kalastusvarustust. Rannas ja järvejääl toimub veel mitmeid ettevõtmisi, milles kaasa lüüa või millele kaasa elada — ja seda tasuta.