Kuulsus oli üleüldse kogu vestluse põhiteljeks, kuna teatavasti peab Kostabi end Eesti kõige kuulsamaks kunstnikuks. Ta on selle üle väga uhke ja teeb kõik selleks, et kuulsus püsiks ja et seda veelgi juurde tuleks. “Mulle meeldib väga kuulus olla ja ma pean saama tähelepanu. Mulle meeldib väga ka televisioonis käia, sest mulle ei meeldi endale ise meiki teha ja televisioonis saan selle tasuta kätte,” naljatles ta, lisades juurde, et seda, kui oluline on välimus, õppis ta oma healt tuttavalt Andy Warholilt.

“Andy tegi mulle suurima komplimendi, mis võimalik on teha. Blondeerisin nimelt oma juuksed plaatinablondiks ja ta ütles mulle, et vau, nüüd sa oled palju kuulsam kui enne. See oli mulle õppetunniks, et kuulsuse saavutamiseks tuleb välja näha originaalne ja ainulaadne. Sealt edasi tegingi kõike, et olla kõige metsikum. Kandsin erksaid värve, olin modell, tegin ajakirjanikele võimalikult lihtsaks endast kirjutamise. Ma olin nii Vogue’s kui People’is… Tuleb öelda kõigele “jah”, mitte olla igav, rääkida endast võimalikult palju, kakelda teiste staaridega, teha lapsikuid asju,” loetles ta.

Kostabil on enda sõnul 6 reeglit, mida järgida, kui soovid saada kuulsaks ja rikkaks kunstnikuks: tee head kunsti, ela New Yorgis, ehita suhtlusvõrgustik, ole professionaalne, jutusta väga head lugu, pane inimesed enda jaoks tööle. Kõike seda on Kostabi teinud — tema alluvuses töötab 10 assistenti, kes suudavad toota kuni 3 maali päevas. Kõrgaegadel oli kunstnikul lausa 40 assistenti ning aeg-ajalt võtab mees ka ise pintsli kätte. “Maalisin hiljuti näiteks Roomas, MACRO kaasaegse kunsti muuseumis. Nädal aega istusin klaaskastis ja inimesed said vaadata mind töötamas,” meenutas ta. “Aga assistente on vaja nii palju sellepärast, et mul on nii palju ideid, aga ainult kaks kätt. Ja ma tahan, et kõik need ideed ellu viidaks!”

Üheks tõhusamaks mooduseks kuulsust koguda peab Kostabi vastuoluliste väidete loopimist. Näiteks on ta pööranud enda kasuks Donald Trumpi tsitaati, mille kohaselt moodne kunst on pettus. “Ma võtsin selle lause inspiratsiooniks ja nimetasin ennast maailma suurimaks petiseks. Ja meediale meeldis, kui ma ennast kritiseerisin. Aga tegelikult ma ju kritieersin hoopis kunstimaailma ja ühiskonna mentaliteeti, ütlesin asju, mis olid näiliselt enesehävituslikud. Näiteks, et ainult loll ostab Kostabit. Või et osta enne, kui hinnad alla lähevad. See oli täielik vastand sellele, mida teised kunstnikud ütlesid. Ja igal sellisel puhul sain ma alati juurde 1 vaenlase ja 9 uut fänni,” muigas ta.

Kostabi on enda sõnul ülimalt rikas, sest saab elada oma lemmiklinnas ja tal on palju sõpru. Kõik siin ilmas on aga siiski müüdav. “Jah, muidugi ma ostan sõpru, see on lihtsam, sest siis ma ei pea nende probleemidega tegelema. Ka spirituaalsust saab osta,” nentis ta. “Ilmselt on minust ilmunud rohkem raamatuid kui ühteski teises kunstnikust. Mu teosed on üle 50 muuseumi püsikollektsioinides. Mul on olnud üle 500 persooninäituse. Ma olen olnud enamustes ajakirjades. Mulle tuletatakse pidevalt meelde, kui kuulus ma olen, kui mind tänaval ära tuntakse, autogrammi ja selfisid küsitakse. Ja mul on palju kuulsaid sõpru. Ma tunnen, et olen jala ukse vahele saanud küll,” teatas ta, lisades juurde, et tema unistuseks edaspidi on saada lisaks kuulsusele ka rohkem institutsioonilist tunnustust.