Kapten Kalle ohtlik elu


Endine supervõmm Kalle Klandorf on korduvalt halastamatute kurjategijatega silmitsi seisnud. Mees tunnistab, et üleelamised on ta tervisele jälje jätnud.

Tallinna Tehnikaülikooli spordihall. Panen diktofoni lauale ja alustan Kallega (54) usutlust. Ta on Lasnamäe linnaosa vanem ja korvpalliklubi TTÜ/Kalev juht.

Hetk hiljem saabub klubi uus mängumees, 203sentimeetrine, 115 kilo kaaluv Bambale «Boom» Osby. Ta tõstab oma hiiglasliku korvpalliketsis jala diktofoni kõrvale ja hakkab venitusharjutusi tegema, ise küsides ega ta ei sega.

Küsin vastu, kas oled uus mees? «Ei, ma olen TTÜ igavene üliõpilane ja vanasti olin valge,» viskab Boom villast.

«Väga metsik mees,» kiidab Klandorf. Ta avaldab lootust, et see Kongo juurtega ameeriklane on klubi paremaid oste. Boom on mänginud väga korralikus üliõpilasmeeskonnas. Eelmisel aastal palgati ta Rumeeniasse, kus talle aga üldse ei meeldinud.

Kuidas päevad kulgevad?

Tööpäev kestab kella viieni ja siis lähen korvpallisaali. Klubi esirivistus treenib siin ja järelkasv Lasnamäel.

Mida tähendab su linnaametniku palgaaste C9?

See on 32 000 krooni. Sinna lisandub autokompensatsioon ja telefonikulud. Meil ametiautosid ei ole.

Kuidas on olukord Lasnamäel?

Väga rahulik. Lasnamäe pole üldse nii hull koht kui räägitakse.


Kas Katrin Siska allub sulle?

Katrin Siska on meie allasutuse Lindakivi kultuurikeskuse juhataja. Ta võeti tööle avaliku konkursiga. Kohale oli kolm kandidaati ja Siska oli neist parim. Muidugi on noortel vaja tööoskusi lihvida, aga ta on püüdlik ja õppimisvõimeline.


Kas see polnud nii, et Tallinna linnapea Edgar Savisaar helistas ja ütles, et anna tüdrukule tööd?

Ta oli sobivaim kandidaat. Kui vaadata konkursist osavõtjate nimekirja, siis ei olnud see üllatus. Lasnamäe linnaosa valitsuse juures oli komisjon, kes tegi linnavalitsusele ettepaneku Katrin tööle võtta.


Kas korvpall on su hobi või töö?

See on hobi alates 1995. aastast. Siis oli lindiskandaal ja ma pidin riigiametist lahkuma. Mind kutsuti Rakverre treeneriks. Korvpall pole mulle võõras, olin kuni 1983. aastani Kalevi duubelmeeskonna treener.  


K
as detektiivibüroo SIA lindistas või mitte?

Läbiotsmisel leiti meie juurest tõesti lindid, kuid need olid toodud meile puhastamiseks. Meil oli hea aparatuur ja halva kvaliteediga lindid toodi töötlemiseks. Lindid vedelesid seifis ja keegi neid ei kuulanud, tekst oli vaevalt arusaadav.


Kas teenustöö?

Jah, aga skandaaliks oli see piisav. Sel hetkel oli Tiit Vähi peaminister ja Edgar Savisaar siseminister – minu arvates taheti mõlemast lahti saada. Eelkõige Savisaarest. Eesti watergate. Savisaar lindistas mingil põhjusel oma vestlusi Tiit Vähi, Siim Kallase ja mõne teise inimesega.


Kas sul on mitu elu nagu kassil?

Palju. Ameteid on igasuguseid, kuid kaks on põhilised: õiguskaitse ja korvpall.


Kas TTÜ/Kalev tahab sekkuda Rocki ja Kalev/Cramo omavahelistesse asjadesse ehk siis mängida kullale?

Et TTÜ korvpalliklubi sai Balti liigas kõrgemasse divisjoni, siis pakkusid nad meie meeskonnale, Tallinna Kalevile, ühinemist. Meil oli sama seis mis TTÜ-l, raha oli nii palju, et ei ela ega sure. Tippmeeskonna tegemiseks liiga vähe. Panime leivad ühte kappi ja tegime tugeva tiimi TTÜ/Kalev ning mehi jäi üle ka teiseks Eesti kõrgliiga meeskonnaks TTÜ/Kalev II.


Palju raha oli?

Meil oli alla kahe miljoni ja TTÜ-l oli sama seis. Rock ja Kalev/Cramo kasutavad üle 10 miljoni krooni suuruseid summasid. Ka nemad on pidanud oma eelarveid kärpima ja miljoni dollari meest ei osta. Eestis on raha kitsalt, oleme väike riik.

Kui kallilt te Valmo Kriisa ostsite?

Ei saa rääkida, leping on salajane. (Räägiti, et Kriisa sai Kalev/Cramos varem 100 000 krooni, aga masu ajal pakuti talle kolm korda vähem, misjärel ta suundus Rakvere Tarvasesse. Kalev/TTÜ ostis ta sealt ära – P.K.). Kriisa pole kindlasti meie kõige kallim mängija. Ameeriklased on kõige kallimad.  

Saabub peatreener Üllar Kerde, kes kurdab, et torm viis tema garaažikatuse minema, puukuur võttis tuule alla, koerakuudi katus vedeles auto kõrval ning majanurk sai kannatada.

Enda suurhetk korvpallis?

Pigem on see treenerina veel ees. Mängisin Kalevi duublis ja siis võtsin 19aastaselt naise. Ja hakkasin treeneriks. Pere vajas toitmist ja ma ei tahtnud ka kodust eemal olla.

Kas oled veel turvaäris sees?

Kui Eriteenistus laiali löödi, tegime koos Veiko Kulla ja Urmas Piiriga SIA, mille olime hiljem sunnitud likvideerima, sest me ei saanud tööd teha. Nüüd on minu ärihuvid seotud tantsuõpetamisega, aga need asjad on kõik abikaasa Merle õlul.

Kuidas naisega läbi saate?

Talume teineteist alates 1975. aastast.

Kas talumine või osaühing?

Ei noh, eks see abielu alguspäevade paks armastus muutub millekski muuks. Eks ta muutub vajaduseks ja üksteise toetamiseks. Võib olla teatud vanusest alates nimetatakse seda armastuseks. Aga see ei ole enam paks armastus, et oled kogu aeg kaelast kinni. Vorm muutub. Talumine on kindlasti jutumärkides.

Harjumus?

Kindlasti ka harjumus. Sa tead, et sul on kodu, kuhu minna. Kui sa lähed koju, siis tead, et saad süüa. Kui mina jõuan varem, siis teen mina süüa. Omad koerad ja lapsed – ja kui Jumal annab, siis tulevad lapselapsed.

Kuidas sinu maja tormidele vastu peab?

Mul on nii vana maja, et tuul ei puhu seda ümber. See on laulja Tiit Kuusiku ehitatud maja. Üllar Kerdel on põllupealne ja uus.

Kas sa oled nii elunäinud mees, et ei lase ennast mõnel 26aastasel ära võrgutada?

Ma olen selle üle mõelnud – meie elurütmid ei sobiks kokku. Mina tahaks kell kümme magama minna, aga temake tahaks alles siis välja sättima hakata. Ma tõusen kell kuus, temake alles magab. Ma pole sada aastat ööklubis käinud, kui välja arvata saate «Tantsud tähtedega» afterparty klubis Angel. Ja ma ei taha sinna ka minna. Klubis Angel pidasin pool tundi vastu. Mina magan öösel. Ma lähen kodust pool kaheksa hommikul välja ja jõuan õhtul kell kaheksa koju. Kuhu ma veel lähen? Mulle meeldib ilusaid naisi vaadata, aga see on ka kõik. Ilusad asjad on ikka ilusad.

Milline on kuritegevuse olukord linnas?

Majandusbuumi ajal oli parem. Raha liikus rohkem. Nüüd on asi läinud kehvemaks, kuid võrreldes 80ndate lõpu ja 90ndate algusega on täielik vaikus.

Eks need banded jäid ajale jalgu. Ellujäänud on omadega põhjas või edukad lipsustatud ärimehed. Eks nad püüavad seadust täita, kui nad sellest aru saavad. Kui seadusest aru ei saa, siis nad üritavad ümber minna või otsida otseteed.

Täna tegeleb organiseeritud kuritegevus ennekõike narkoäriga, kinnisvarasektorist on nad väljunud. Aga alles hiljuti kuulsin ühest värskest väljapressimise loost.

Kas oled palju kurjategijatega vastamisi olnud?

Palju kordi. Mina püstoliga, nemad kasteetidega, aga Jumal on mind hoidnud. Väga tähtis on väljaõpe ja vastase psühholoogiline mõjutamine. Ma olen üksinda kinni võtnud kaheksa narkokauplejat – sihtinud neid nii kaua, kui saabub operatiivgrupp ja sooritab vahistamise. See on nagu spordis, sa pead tegelema asjaga päevast päeva, muidu minetad vormi.

Kanal 2s jookseb sari «Eesti maffia». Mida sellest arvad?

Tean selle tegelasi kui tänavakurjategijad. 80ndatel oli Rein Kasekivi ja tema bande käekiri selline: baarides tutvuti neidudega. Pärast rööviti neid tänaval ja tõmmati kõrvarõngad ära. Tarmo Laane hüüdnimega Lädra on pigem rusikakangelane, tänavakakleja. Maffiaks on seda liiga palju nimetada.

Kas Neste tulistamist mäletad?

Ikka. Neste tulistamise aegu olin juba eriteenistuses ja uurimisega kokku ei puutunud. Suurimad asjad olid mul Hansapanga ja Eesti Ühispanga kontorite röövid. Uuel sajandil ma enam värskete jälgede peale välja ei jooksnud.

Kas närvid jäid terveks?

Arvan küll. Ma olen rahulik tüüp, ainult korvpalliplatsi ääres treenerina ei suuda ma rahu säilitada. Tervist mõjutas üleminekuaeg aga küll, stress hakkas tervisele. 90ndad olid keerulised. Eriteenistus oli vahend võimumängudes ja politseitöö oli tol ajal pingeline. Öö ja päeva vahet ei olnud. Ja need luuremängud ikkagi mõjusid, sest kuskilt annab organism järgi. Kellel hakkab südamele, kellel siseelunditele, kellel närvidele. Kuskil on ju organismi taluvuspiir.

Kes paremini välja ujus, Jaan Toots või Kalle Klandorf?

Arvan, et meil mõlemal on suhteliselt hästi läinud. Jaan sukeldus ärisse, aga mina sporti, nii tantsu- kui ka korvpallimaailma ja poliitikasse.

Aga Urmas Sõõrumaa?

Ma ei taha Sõõrumaa nahas olla. Ma pole kindel, kas ma tahaksin, et mul oleks nii suured võlad kaelas kui temal. Ma ei ole tema raha lugenud ja temaga rahast rääkinud, aga kinnisvaraäri ei käi pangalaenudeta. Urmas on nupukas ja toimekas vend, küll ta välja ujub.

Politseis on nüüd uued isiksused?

Ma ütlesin juba ammu, et kaks head meest on Elmar Vaher ja Erik Heldna. Aeg on minu väidet tõestanud. Nad olid juba minu ajal tõelised töömehed ja neid on märgatud.

Kuidas sulle supervõmm Koit Pikaro tundus?

Esimest korda puutusime kokku, kui ma ta agendi 80ndate alguses vahistasin. Pikaro kargas kabinetti ning käskis ta kohe vabastada. Sellest tekkis konflikt ja see ei jäänud viimaseks. Aga me oleme leppinud. Kõik on olnud noored, tahtnud silma paista ja oma tööd hästi teha. Sellest ka konfliktid. Tema tegeles vabariigi kuritegevusega ja mina linnaga. Tema tahtis eestlaste hulgas esimene olla ja mina polnud kah papist poiss.

Kommer contra Pikaro?

Ma olin siis SIA-s. Aiman, mis seal taga oli. Ma olen operatiivmaterjali lugenud. Pikaro ahistas ühte grupeeringut, kellega käis läbi Asso Kommer. Seal taga oli veidi rahvuslust. Kommer ei olnud natuurilt kurjategija, aga politseiniku tulistamine tegi temast kurjategija.

Kas pronksiöö oli kasuks või kahjuks?

Nii ja naa. Kumbki pool ei soovi selle kordumist. Pean silmas normaalseid inimesi. Ma olin veidi hämmingus politsei tegutsemisest konflikti esimesel päeval, aga nüüd on rahu majas.

Ma ei arva, et see öö oli juhuste kogusumma. Iga asi tahab organiseerimist, küllap oli see organiseeritud, aga seda ei tõestatud ära. Huligaansus oli silmnähtav, aga sellele eelnes töö.

Isegi teleekraanil salakavalalt naeratanud interrinde propagandakindral Lebedev ei kuulunud süüdistavate hulka.

Ta on alati pääsenud. Ta on alates 90ndate algusest igal pool esirinnas. Toompea lossi ründamisel ja isegi sellel Ameerika saatkonna juures toimunud protestimiitingul oli ta kohal. Võib-olla on temalt ka küsitud, et mida sa teed, aga ta ei tee ju midagi. See on rohkem kaitsepolitsei küsimus, kes on Lebedev ja miks ta on alati kohal. 

Vanad kalad ei jää ju lihtsalt võrku. Kas sa seda Stirlitzi anekdooti tead: «Stirlitz paneb punaarmee aastapäeval selga major Issajevi paraadvormi ja läheb Berliini peale jalutama. Siis sõidab koju, istub diivanile ja jääb mõttesse. «Ma ei ole vist kunagi olnud nii lähedal sissekukkumisele.»

Kaadri tagant kostab keskuse hääl: «Tegelikult ei peaks Stirlitz muretsema, sest kohe kutsutakse Moskvasse rahvamajandussaavutuste näitusele kolm Saksa ajakirjanikku ja ära minnes kingitakse neile pudel viina, misjärel saab gestaapo nad kinni nabida.».»