«Ma olin kaaluta olekus nagu seebimull, natuke liigutasin ja juba olidki jalad taeva poole – täiesti sürreaalne kogemus!» ütleb Euroopa kosmoseprogrammi üks katsejäneseid, «Pealtnägija» saatejuht Mihkel Kärmas.
«Äratus oli kell viis. Sõin banaani ära, jõin vett ja mõtlesin, miks ma ei tunne ärevust – läksin kaaluta oleku katsele, aga ainult pulss oli tavalisest veidi kiirem,» räägib Mihkel Kärmas (38). Ta osales katsealusena Prantsusmaal Euroopa kosmoseagentuuri korraldatud kaaluta oleku lennul.
Mihkel tegi enam kui aasta eest «Pealtnägijasse» loo Eesti teadlaste leiutisest – lihastoonuse mõõtjast Myoton ehk müomeetrist, millega saab jälgida kosmonautide lihaste seisukorda. Müomeetri loojad Aleko Peipsi ja Arved Vain loodavad, et tulevikus kasutatakse seadet mehitatud kosmoselendudel, kuid enne tuleb teha rida katseid. Üks katseperiood oli planeeritud oktoobrisse. Peipsi saatis Kärmasele meili ja uuris, kas ta oleks huvitatud projektis osalemisest. Mihkel ei lasknud pakkumist korrata – teha reportaaž kaaluta olekus maa ja taeva vahel tundus talle ahvatlev.
«Kuna tegemist on kosmose ja teadusega, võid ise arvata, kui palju bürokraatiat ja sehkendamist sellega kaasnes – tervisekontroll oli nii põhjalik, et ma ei kujuta ette, et midagi rohkem on üldse võimalik kontrollida,» sõnab Mihkel. Muu hulgas tehti talle kuulmis- ja nägemiskontroll, kopsuröntgen, vere- ja uriiniproov, kopsumahu kontroll ja EKG.
Enne «katsepolügoonile», Bordeaux’ lennujaama minemist viidi kaaluta oleku lende korraldavas firmas Novespace läbi põhjalik koolitus. Koos Kärmasega olid katsealusteks jalgrattasportlased Grete Treier ja Erki Pütsep.
Ettevalmistus maksab 1,5 miljonit eurot
Myotonit katsetati lennukis Airbus 300, mis on ümber ehitatud teaduslike eksperimentide korraldamiseks. Aastane ettevalmistus ja nädal selle tiivulise kasutamist maksab 1,5 miljonit eurot, aga see on siiski odavam kui teha katseid kosmoses. Kuna Eesti pole Euroopa kosmoseagentuuri täisliige, siis katsetati Myotonit Saksa Spordiülikooli koosseisus.
Teaduslikuks laboratooriumiks ehitatud lennukis oli kümneid teadlasi ja katsealuseid erinevatest Euroopa riikidest. Kõik nad testisid kosmosetehnikat. Eestlaste mobiiltelefoni meenutav lihaste mõõtmise seadeldis oli nende seas üks pisemaid.
«Atmosfääris on kaaluta olekut saavutada väga keeruline. Kui tavaliselt sõidab lennuk horisontaalselt, siis see läks õhku järsu nurga all – 45 ja 47 kraadi vahel tehtud paraboolis tekib hetk, kus 22 sekundi jooksul ollakse esmalt kaaluta olekus ja seejärel tekib kahekordne raskusjõud. Selliseid paraboole tehakse ühe lennu jooksul 30 korda,» räägib Mihkel.
Esmakordselt kaaluta olekusse sattujatele tehti igaks juhuks rahustav süst. «Mulle mõjus see, nagu oleks veini joonud, tegi lõbusaks ja pani taaruma, aga mõne aja pärast läks mõju üle ja siis ma olin lihtsalt väga rahulik,» sõnab Mihkel. «Korra mõtlesin, et huvitav kogemus küll – lennuk on täis laksu all olevaid teadlasi. Aga samas oli seal esmatähtis tagada olukord, kus oksendamine ei häiriks töövõimet ega rikuks seadmeid.»
«Pealtnägija» K 20.05 ETV
