«Ettevõtlikud naised on äärmiselt keerulised. Tõesti, mul on vahel väga kahju tänapäeva meestest,» ütleb Karoli Hindriks, kelle telekompanii Fox hiljuti oma Baltikumi kanaleid üles ehitama ja juhtima ülendas.
Karolil on kodus leivataigen saunalaval hapnemas, et õhtul (27) pätsid ahju lükata. Eelnevalt aga viib tööpäev ta maailma eri nurkadesse.
«Näe, millist laia lund meil sajab!» rõõmustab Karoli ja näitab Foxi Tallinna kontori akna taga keerutavaid räitsakaid Skype’i videokõne vahendusel Türgi kolleegile. On argine, et Fox’i telekanalite regioonijuhid ja nende meeskonnad üle internetiavaruste koosolekuid peavad.
Kuna poolteise aastaga tõmbas Karoli Eestis käima kanalid Fox Life, Fox Crime ja National Geographic, nii et nende vaatajunumbrid hingavad juba kuklasse me kolmele suurele, siis usaldasid bossid tema õblukestele õlgadele terve Balti regiooni juhtimise. Selles maailma telemaastikul esirinnas olevas ettevõttes viib tööarmastus sõna otseses mõttes kaugele. Näiteks üks Karoli Itaalia kolleeg suunati hiljuti tööle Washingtoni.
Karoli arutleb tagantjärele, et ende, mis lubas tema ellu rebast, sai ta 2008. aastal suvepuhkusel Itaalias ühes Toscana turismitalus.
«Seal käis mul rebane iga päev ukse taga. Tuli metsast, istus veranda laua kõrvale, nagu koer,» räägib Karoli. «Nägin ka, kuidas väike poeg hakkas talle kord põõsa tagant järele jooksma, aga rebaseema ajas ta tagasi. Kui talle päeval midagi hambusse andsin, viis ta selle kohe metsa. Õhtul aga sõi kohapeal ära. Ostsin talle loomamagu, või kui unustasin, andsin tüki Parma sinki. Tema rõõmus pilk kompenseeris selle hinna. Aasta hiljem tuligi mu ellu Fox ehk rebasekanal.»
Kui on teisipäeva õhtu ja Karoli juhtub olema kodus, siis lülitab ta teleka Foxile, et sukelduda müstikamaailma.
«Kõik naeravad, et Karoli, kas üks su lemmiksarju on tõesti «Kummituse-lausuja»?!» itsitab ta kelmikalt.
Millised on su kokkupuuted vaimudega?
Ma mõtlen siiani, kus mu isa pärast surma on. Laupäeval oli isa surma neljas aastapäev. Ma siiani tunnen, et ta on siin minuga. Tunnen, et ta on minuga päris tihti.
Ma polnud enne vaimumaailma peale mõelnud, aga kui oled kaotanud lähedase, siis sa tunnetad hinges, et kuhugi ju inimesed pärast surma lähevad. Mõtlengi, et kus ta nüüd on... Soovin, et ta rahu leiaks.
{poolik}
Su noormees on eduka, kiirelt areneva IT-ettevõtte äriarendusjuht Erki Lipre. Milline on
ennast ja armastatut väärtustav hea suhe?
Olen palju mõelnud sellele, et tänapäeva ettevõtlikud naised on ikka äärmiselt keerulised. Tõesti, mul on vahetevahel väga kahju meestest. Arvan, et partneritele oleme me üsna rasked inimesed oma vastuoluliste külgedega: oleme iseseisvad, ajame oma asja, aga tahame ka hoolt. Natuke oleme nagu naised, natuke nagu ei ole ka, püksid jalas... See on pidev õppimine mõlemale poolele. Kogu aeg püüad leida tasakaalu, sest töö tahab tihti ülekaalu võtta. Mina olen küll õnnelik. Arvan, et sellist inimest leida, kes suudab sind hallata, on suur õnn.
See on pidev protsess, eriti kui su vastutused suurenevad, et kaalukauss tasakaalus püsiks. Nagu mul üks hea sõbranna ütles — et kõige hullem on muutuda piitsaga naiseks. Arvan, et meiesugustel on vaja leida tasakaal, et oled ühtpidi naine ja teisalt tööalaselt tubli. See on väga huvitav teekond.
Naiseks olemine pole eesmärkide saavutamisel mingi takistus?
Ei ole nii, et oled naine ja kannad seelikut, et siis sul on vähem võimalusi — mitte midagi ei takista! Üldiselt me, naised, ise oleme natuke tagasihoidlikumad, vaoshoitumad ja teeme tihti valiku kodu kasuks.
Mil määral tahtmised-vajadused aja jooksul muutuvad?
Tihti küsitakse, et kuidas ma suhtun lapsesaamisesse, et karjäärinaine, kas üldse tahad... Loomulikult ma tahan. Me kõik tahame. Muidugi teevad inimesed valikuid, aga ma arvan, et mingisugune bioloogiline kutsumus meil ikkagi jääb. Inimeste eluiga pikeneb pidevalt, nii et ma ei leia, et pead kogu aeg tormama, võib-olla peadki erinevad etapid läbi tegema.
Mingil hetkel oled pereema, siis vaatad elu jälle uutmoodi. Praegu ma veel pole pereema ja püüan vabadust nautida. Näiteks sõitsin hiljuti nädalavahetusel Londonisse töökohtumisele, aga võtsin ka natuke aega maha ja käisin üksinda teatris, ja väga mõnus oli. Ühel hetkel tahan vastupidist. Mu õel on paariaastane tütar, tänu temale olen väikseid inimesi rohkem tundma õppinud, nad on hästi toredad.
Isegi kui lõpuks leiad, et õnn on Eestimaa mullas porgandipeenral, jääb kripeldama, et muud pole näinud?
Muidu jääb kripeldama, jah, aga kui teekonna läbi teed… Lõpuks inimesed jõuavad suure ringiga väga lihtsate väärtuste juurde tagasi.
Selle pika teekonna kohta on üks tabav anekdoot, mille isa mulle kunagi rääkis. Ameeriklane läheb Aafrikasse, mustanahaline lamab palmipuu all. Ameeriklane pärib, et mis lamad siin, sul on banaanid, müü need maha, osta midagi suuremat, müü see maha, osta maja, müü see maha. Aafriklane küsib, et miks. Ameeriklane vastab, et ikka selleks, et saaks lõpuks rahulikult palmi alla pikali visata ja lihtsalt olla. Nii et jõuad ringiga ikka tagasi selle lihtsani, mida loomupäraselt naudid.
Aga ma usun, et meil on vaja kõik need rännakud läbi teha, kogemused kokku koguda, et jõuda lihtsate rõõmudeni ja osata neid nautida.
Kuidas sina elu naudid?
Tuletan endale kogu aeg meelde tarkust, et elus tuleb nautida hetke, kas või kodus vannis hea muusika seltsis. Mõelda sellele, et see hetk nüüd ongi hea! Mul on ruttamise komme, kogu aeg mõtlen järgmisele asjale — olen kodus, mõtlen, et pean kohe kuhugi minema. Kogu aeg on mõtted tulevikus. Aeg-ajalt tuleb endale õlale koputada ja meelde tuletada märkamist — see oli nüüd väga ilus ja hea moment ja selle pärast ma elangi! Muidu istud arvuti taga, mõte lendab ühele mandrile ja teisele. Mõtled, mis sul on tegemata, ega näe, mis sul on tehtud ja juba olemas.
Mis kell sa magama lähed?
Eks ma võin istuda, jah, arvuti taga, nii et kesköö on kaugelt läbi. Teen õhtuti tööd nii, et võtan mingi aja, siis käin trennis, teen midagi head süüa ja alles siis istun maha tööasjadega. Teinekord, kui olen väga väsinud, tasub kell kuus õhtul arvuti kinni panna ja järgmine tuleb lihtsalt palju parem päev. Selle tarkuse... (puhkeb naerma) mitte et ma nüüd väga vana inimene oleksin, aga on lihtsalt juba mõned aastad väga kõvasti rassitud — olen endale selgeks teinud, et ei tasu end piinata. Kui tunned, et oled väsinud, pead oskama juhet välja tõmmata. Pärast tuleb see preemiana tagasi sinu töövõimes. Keha muidu ühel hetkel otsustab, et nüüd on kõik. Mul polnud seda ammu juhtunud, aga eelmine nädal vastu laupäeva magasin 14 tundi. Ehmatasin ära, kui kella nägin. See uni oli aga väga värskendav, pärast seda olid energia ja jõud mitmekordselt tagasi!
Milline sport sind kirgastab?
Kui oled harjunud tempoga, siis alguses on tunne, et tuleb joosta, pingutada, sihtpunkti tormata. Sellise töötempo juures võiks aga teha joogat, õppida ära sport vaimule. Arvan, et see võiks olla minu uue aasta lubadus: õppida sporti hingele.
Kui tihti sa ema juurde Pärnusse jõuad?
Ei satu väga tihti, aga räägin emaga iga päev telefonitsi. Mu kass Sähkö elab tema juures. Kui isa läks ära, viisin kassi emale seltsiks.
Sa oma Tallinna korterisse ei taha looma võtta?
Kuna ma reisin palju, siis oleks see keeruline. Aga loomasõber olen küll. Lem-
mik.ee on mul väga külastatud sait, olen väga aktiivselt vaadanud erinevaid loomi ja käinud varjupagas koertega jalutamas.
Kuidas su pottidesse kasvama pandud taimed elavad?
Jeerum, tomateid tuli mul nii palju! Sellel taimel, mis pidi rõdul tuule, külma ja tormidega hakkama saama, tulid eriti suured tomatid. Mis ei tapa, teeb tugevamaks. Maasikad on mul praegu toas, veel novembris sain viimased marjad. Rukkola vedas aga täiesti alt, kuigi temale olid mul kõrged ootused.
Paari aasta eest kandideerisid Europarlamenti. Mis saab nüüd poliitikasse uue põlvkonna hääle toomisest?
Olen poliitikas olnud — Eesti suurima õpilasorganisatsiooni EÕL juhina ja kahel korral Pärnu linnavolikogus — ja küll ma kunagi jälle tagasi lähen, ehkki see pole
kerge rada. Praegu rakendan end siiski erasektoris.
Mida rohkem õpid muud maailma nägema, ja kui sul on võimalus erasektoris midagi suurt ära teha, oled sa tagasi tulles tugevam. Õpid erasektoris ressurssi minimaalselt raisates tulemusteni jõudma. Mul on tunne, et me natuke liiga palju muliseme poliitiliste teemade ümber. Tahan õppida olema tõesti tulemuslikult efektiivne.
Mida Eesti inimestest mujal räägitakse?
Ühtepidi oleme suured ja tublid, oleme tõesti väga edasipüüdlikud, aga samas oleme nii väikesed ja ega meid ei teata nii palju, kui arvame. Isegi kui lähed Saksamaale, tuleb neil Estlandi kuuldes ette pigem negatiivne Ida-Euroopa stereotüüp. Peamegi käima ringi nagu jutlustajad ja tooma välja need meile iseenesestmõistetavad head asjad me riigis. Mul on ajaloost meeles ammuse Briti peaministri Chamberlaini põhjendus: Tšehhoslovakkia loovutati Hitlerile, sest see on maa, millest me teame vähe.
Meie ülesanne on tuua ennast pilti, mis tähendab, et me ei tohi kogu aeg enda nina ümber ära eksida ja mõelda, et see ongi maailm. Isegi Oslos pidin kolleegidele tegema korraliku presentatsiooni, et tutvustada Eestit, Lätit, Leedut — et me ei ole üks suur rõõmus pere Baltikum. Tallinnal on maine, et see on koht, kust tulevad kahtlased naised ja Skandinaavias on see maine tänu erinevatele ilukirjanduslikele raamatutele ja filmidele kahjuks siiani eriti tugev...
Miks sul on hea Eestis elada?
Tänu sellele, et meil on väike keskkond, on sul endale meelepärast «paradiisi» kergem luua. Leida oma väikesed naudingud. Londonis elad väikses korteris, sest rent on kõrge, ja käid kuskil keldris spordiklubis. Meil on võimalik kiiremini oma elu mugavaks teha. Üksikindiviidil on suurem võimalus panna end maksma ning mõjutada enda elu ja ümbritsevat.
Mulle õudselt meeldib Eesti, see on imeline armas riik. Tihtipeale aga teeb
ainult oma nina ette vaatamine pimedaks. Soovitan vahel istuda autosse või jahtida hea hinnaga lennupileteid. Kui vaatad väljapoole, tuled tagasi ja näed Eestit hoopis teistmoodi. Ja mitte halvemini — näed, mis on väga hästi ja mida võiks paremini teha.
