Teravad meeleolud võtsid telestuudios võimust juba enne esimeste küsimuste esitamist, kui Helme nurises, et temast ja ta erakonnast püütakse “kolli teha”. “Oot-oot, mis te sellega mõtlete, et püütakse kolli teha? Enne kui intervjuu kallale asume, tahaks paar asja selgeks teha. Näiteks, miks teile meeldib jätta mulje, et natsiideoloogia on teile südamelähedane?” asus Reikop puurima. “See on meile külge kleebitud…,” alustas Helme vastamist. “Ei ole!” põrutas Reikop. “Te olete immigratsiooni vastased, te olete rassivaenulikud, teile ei meeldi venelased, te armastate tõrvikutega ringi joosta! Kõik on õige! See jätab mulje, et teile meeldib natsiideoloogia, ma küsin teilt, miks selline mulje jääb?” käratas ta.

“Kui teie panete kokku pahatahtlikult asjad, siis juhtub see, et saate vale tulemuse, kui võtate vale eelduse! Nii lihtne see ongi!” ründas Helme omakorda meediat. “Mu isa sõdis küll 1944. aastal saksa mundris, aga kui koju tuli, ütles, et talle pigem meeldivad venelased. Ei temal, minul ega meie erakonnal pole natsiideloogiaga midagi ühist.” Reikop ei teinud seda vastust kuulmagi ning asus tooma uusi näited, mille hulgas oli ka Jaak Madisoni blogipostitus fašismi headest külgedest. Helme läks seepeale aga päris pööraseks. “Oot-oot-oot, sellesama Madisoni blogipostituse puhul viskan kivi ERRi kapsaaeda, kes pani artikli juurde omal algatusel pildi koonduslaagrist ja massihauast. See on väga inetu ja pahatahtlik ja ebaprofessionaalne!” nurises ta.

Selle peale viskas Reikop möödaminnes ja muigamisi väikese vabanduse ja asus edasi pinnima. “Kas te tunnete uhkust oma poja üle? Kas Marina Kaljurand ei seisnud eestlaste eest, kui ta Moskvas suursaadik oli? Kas 100 000 venelast on teisejärgulised, kas nad on millegi poolest viletsamad? Miks te nii vihane olete, miks te kunagi ühtegi sõbralikku avaldust ei tee?” tulistas ta. “Te küsite mult suunavaid küsimusi,” kõlas Helme vastus.