Kahekesi koos vabariigi aastapäevaballi väisanud IMRE SOOÄÄR ja MARET MARIPUU on sattunud kuulujutu kohviveskisse — sahistatakse, et Sooäär olla naisest pealaest jalatallani sisse võetud…

Toompea kuluaaride viimane kõlakas, mida veiniklaasi taga erinevatel vastuvõttudel mõnuga küll nii- ja naapidi lahatakse, on reformierakondlase Maret Maripuu (31) ja hiljuti Res Publica hüljanud Imre Sooääre (36) lugu. Mitte  l u g u  selle tavapärases mõistes, sest meespoole seni arvatavale orientatsioonile vihjates, paneb see seda enam imestama!

Üks põhjusi, miks Sooäär Res Publicast lahkus ning nüüd end presidendi vastuvõtul just Maripuuga ilmutas, seisnevat aga just mehe sügavas sümpaatias naise vastu. Nüüd, kui Sooäär on ühest poliitorganisatsioonist prii, eeldatakse, et küllap ta teisele, Reformierakonnale, mille liikmeks ka Maripuu, oma jah-sõna ütleb.

Väidetavalt on kõnealuste lähedaste sõnul Sooäär valmis ka Maripuu peagi 3aastaseks saavat poega kasvatama, kelle isaks on karismaatiline poliitik ja õppejõud Igor Gräzin (53). Tõelise Don Juanina tuntud Gräzini ja Maripuu suhe mõranes juba rohkem kui paari aasta eest, just Gräzini väidetavate romaanide tõttu teiste daamidega. Maret Maripuu töövälises elus puhuvad aga uued tuuled ning austajaid — kas või Sooääre näol — jagub. Seda lausa õhkub naise olekust, nagu ka presidendi vastuvõtul, kus ta sõna otseses mõttes säras!

Mõlemad muhulased

Sooäär ei tee saladust, et nemad on Maretiga väga ammused ja head tuttavad. «Kuna meid mõlemaid kutsuti vastuvõtule üksi, aga üksi on nadi nurgas seista, samal ajal kui teised valssi keerutavad, nii otsustasime koos minna,» seletab Sooäär. «Seda enam, et oleme mitmendat põlve muhulased — minu teada peale meie rohkem põliseid muhulasi riigikogus pole ka.»

Sooäär seletab pikalt, kuidas nad Maretiga Muhu kui kodukoha traditsioone au sees hoiavad. Sooäär teeb komplimendi naise kostüümile, mille autoriks oli Arne Niit, ning kiidab tema kingavalikut — kingi kaunistasid Muhu tikandid! Sooäärel jätkub oma kodukandi daami aadressil vaid kiidusõnu, justkui armunud mehel ikka. Muu hulgas ei jäta Sooäär mainimata, et Maripuu võtab aktiivselt osa ka rahvakunstikollektiivi «Munukesed» lauluproovidest.

Imre tõdeb veel kord, et nad on enam läbi käinud juba sellest ajast, kui Maret oli Res Publica esinaine. Et tema ja Maripuu näol on tegemist paariga sõna tavapärases mõistes, seda Sooäär ei kinnita: «Ma arvan, et iga külajuttu ei maksa tähele panna.» Sooäär toob siin kinnituseks, miks nad Maretiga, isegi kui väga tahaks, ühte ei saaks heita: «Muhu saar on selline koht, kus vaat et kõik on kõigiga sugulased, ning nõnda on sealsed mehed juba ammu sunnitud naist mandrilt tooma minema…»

Maret Maripuu ei mõista, kust sellised jutud tulevad ning mis on selliste pajatajate motivatsioon: «Ma ütlen nõnda, et me oleme Imrega mõlemad ammused tuttavad, muhulased ning väga head sõbrad.» Naine kinnitab, et nad käivad Imrega läbi ka siis, kui ta oma vanaonu pärandatud talus Muhumaal iga vaba puhkehetke veedab, Imre aga Pädaste mõisa härrana juhtumisi samuti kodukandis viibib.

Maripuu avaldab lõpuks ootamatult, et loodetavasti saab ta allakirjutanut hiljem ka munukeseks nimetada. Muhulased nimelt tituleerivad munukeseks selle, kellega neil on olnud tore suhelda…