Kas võtta või jätta? VAATA, millise armastuskirjaga üritab Võrumaalt pärit austaja Katrin Lusti südant võita!

 (53)
Katrin Lust ja maalid
Katrin Lust ja maalidFoto: Tiit Blaat

Paistab, et saate "Kuuurija" kaunil eestvedajal Katrin Lustil on austajaid igas Eestimaa nurgas. Nimelt potsatas hiljuti naiste postkasti armastuskiri Võrumaal elavalt traktoristilt, kes Lusti endale naiseks palub. "Sain täna sellise pakkumise. Mis te arvate, kas võtta või jätta?" muigas teleajakirjanik ja avaldas talle läkitatud armastuskirja täismahus.

"Tere tere iludus. Tahaksin suga tuttavaks saada. Ise elan Võrumaal. Mul on oma maja, jalgratas ja koer. Vanasti olid kanad ka, aga ma ei viitsind nendega tegelda, kull vist vedas nad tasapisi ära. A võibolla oli rebane, kust mina tean, ma nii harva käin kodus, joome sõbraga poe trepil iga õhtu õlut. Siis ei jõua koju pärast, väsinud. Ükskord magasin hommikuni trepil. Ilmselt olin suitsuga magama jäänd ja kõrvetasin kampsunisse suure augu. Parandasin ise ära, niiet näe, annet mul on.

Töötan traktoristina, vean sitta ja vahest künnan ka. Ülemus lubas mu ammu lahti lasta, aga ei ta lase midagi. Ma vahest lihtsalt ei jõua tööle, a see on ju andestatav, parem üldse mitte minna, kui purjus peaga minna arvan mina.

Raha mul ei ole, aga ega ei olegi vaja. Ma võtan poest võlgu mis vaja ja ülemus maksabki palga otse poodi. Aga mul on perenaist vaja majja. Kas sa tuleksid?

Me elaksime hästi, maja mul on, jalgratas ka poes käimiseks on, kartult annab ema.

Katus laseb paarist kohast küll läbi, aga ma parandan ära. Elektri paneme ka tagasi sisse. Telekas mul ka on, aga see ei näita, no ja jääbki rohkem aega üksteise jaoks.

Seotud lood:

Sa tule homme, ma tulen sulle rattaga bussi vastu.

Äägüll, praeguseks kõik, pean täna sepa juurde minema vikatit teritama. Eks me võta väikse napski kah.

Ma pole Tallinnas käind. Aga ma olen pilte näind. Seal pidi olema Vana Toomas.

Ära sa rattaga küll tule nii pikka maad. Tule ikka bussiga. Ma ei tea mis kell ta läheb, sa mine käi bussijaamas ära ja uuri mis kell ta läheb, egas teisiti teada ei saa. Aga ratas võta bussi kaasa, siin läheb vaja, minu oma igati läbi, raam on kõver ja kummid ei pea. Paneme kahest kokku ühe korraliku mis kestab veel aastakümneid. Kui tuled ma teen sind poemüüjaga tuttavaks, saad ka siis võlgu poest. A sa tule ruttu, viimane aeg on aiamaa ära teha. Sibulad peaks maha panema, hea viina peale võtta. Ma ise magan muidu diivanil aga nüüd ma toon kuurist laia voodi meile. Seda peab natuke puhtamaks saama, naabrimees purjus peaga magas seal ja kuses täis, aga noh saame puhtaks küll ma arvan. Las Pontu magab nüüdsest diivanil, minu koer noh.

Kuidas sul muidu päev läind on? Mina täna tööle ei jõudnud, võtsime sepaga eile väikse pooliku, see sai otsa, siis ta tõi keldrist puskarit, jõime toda. Täna oli nii halb olla, võtsin poest kaheliitrise Tauruse, siis läks paremaks. Homme peab tööle minema, muidu ülemus saab vihaseks, laseb veel lahti kah, mine hullu tea. Egas ta ei ole normaalne, aina sõimab kõiki joodikuteks. A mis sa arvad ta ei joo vä? Kindlasti joob, mis ta seal kodus ikka muud teeb.

No laadna, ma keeran kella üles et õigel ajal ärgata ja lähen magama. Mine sina ka magama, sul homme bussijaama minek. Ja ülehomme siis tuled? Anna siis teada mis kell tuled. Kui tuled päeval ma tulen sulle traktoriga vastu, kui õhtal siis tulen rattaga. Ja kui mind ei ole tulnud siis mine otse üle tee poodi ja küsi kus Enn elab (mina noh) ja nad seletavad sulle kuhu minna. Aga sa mine otse üle põllu, teed mööda on hirmus ring, too on kolhoosi põld niiet keegi kobisema ei hakka. Pontu see ei hammusta. Sea end sisse ja tunne nagu kodus, küll magi tulen. Ja kui ei tule no küll ma järgmine päev ikka tulen. Ega ei tea kunagi ju, siin mul sõbrad iga päev ootavad mind poe trepi peal, niiet ma ei pruugi koju üldse jõudagi. Aga üle ühe öö ma kodust ära ei ole kunagi. No näeme siis."