Kati Toots: kui mu tütar kärbest näeb, karjub ta kui ratta peal

Lihtne maaelu ja maatoidud on Kati Tootsile olnud lähedased maast madalast ning hingerahu ja jõudu ammutab ta sellest, kui saab käed mulda pista ja kurke-tomateid-kartuleid kasvatada, mistõttu sai tema eluunistus teoks saja-aastase talu näol!

Juunis kolis ta maale ja lõi käed töödele külge, endal jalg just kipsi kukutud, kuid et kipsis jalaga toimetada, lasi ta mööda põldu, kasvuhoonet ja elamist ringi invaliidi-tugiraamiga, mille ta leidis juhuslikult talu lähedal vanakraami pakkuvast kohast.

Väike tütar Karoliina aga ei ole veel maaeluga harjunud ning raskusi valmistab pooleteisekilomeetrine poetee ning igasugused putukad. "Kui ta kärbest näeb, karjub nagu ratta peal ning paljajalu ta veel muru peal ei käi," kirjeldab Kati oma tütre printsessikombeid.

"Ütlesin talle, et lähme korjame koos maasikaid, ta näitas mulle peenra peal punase maasika kätte ja käskis mul korjata, kuna temal saavad käed ja jalad mustaks!" muigab värske taluperenaine, kes oma väiksele preilile loodab siiski maakombed selgeks õpetada.

Täielikku artiklit loe Kroonikast!