"Ma annan sulle kõik oma kopikad ära, mis mul on, aga ära ainult emale ütle," palus tema kümme aastat vanem õde tookord väikest Katit, kes oli siis kuueaastane.

Kati oligi kaks päeva täiesti tasa ja varjas oma valutavat kätt ema eest. Kuid varsti läks käsi veel rohkem paiste kui algul, valu oli meeletu ning ema sai pahandusest ikkagi teada.

"Ma mäletan pilti, kus ma olin morni ja kurja näoga," meenutab Kati.