Kolme kontinendi vahet lendav CATE BLANCHETT on üks väheseid Hollywoodi näitlejatare, keda saadab edu nii pere- kui ka tööelus.

Cate Blanchett on oma 35 eluaasta kohta kehastanud aukartust ärataval hulgal ajaloolisi tegelasi. Lõppude lõpuks tõusis ta ju A-kategooria tähtede sekka tänu Inglismaa kuninganna Elizabeth I rollile filmis Virgin Queen.

Oma värskeimas linateoses The Aviator («Aviaator — valguses ja varjus») võttis ta vastu elu suurima väljakutse, kehastades filmilegend Katharine Hepburni. «Kui mu agent mulle helistas ja ütles, et Martin Scorsese tahab minuga kohtuda ja rääkida Katharine Hepburni mängimisest, ehmatasin ma ära — ja ma arvan, et täiesti põhjendatult,» ütleb ta. «Kunagi oli temast üks lavateos, ma arvan, et see oli Tea At 5.00, aga laval oleks teda olnud hoopis teine asi kehastada. Portreteerida teda meediumis, milles ta isegi tuntud oli — see oli ikka suur väljakutse. Aga siis ma hakkasin temast lugema ja avastasin, milline huvitav naine ta oli.»

Hirm ja ärevus taandusid, ning Cate sai ülesandega hakkama nii hästi, et nüüd on tal selle eest ette näidata parima kõrvalosatäitja Oscar.

 Sensuaalne Hepburn

Film räägib Hepburni armuafäärist Howard Hughesiga, keda kehastab Leonardo DiCaprio. Cate kasutab filmis juhust, et näidata Hepburni naiselikumat ja sensuaalsemat palet. «Hästi paljud inimesed ütlevad, et nad ei näe Hepburnis midagi seksuaalset. Aga see on sellepärast, et ta on meile kõigile mällu jäänud kui naine, kes kannab oma filmides pükse. Kui te läheksite ja vaataksite filmi Woman of the Year, näeksite tema ja Spencer Tracy vahel küllaltki intiimseid hetki.»

Cate leiab, et Katharine’i seksuaalsus raamidesse ei mahu. Ta arvab ka, et kui näidelda lähedust... siis seegi on väga privaatne asi ja seda pole vaja ilmtingimata publikuga jagada. «Katharine oli erak. Omal tagasihoidlikul kombel suudan ma seda mõista,» ütleb Cate. «Aga kõige põhjal, mis ma lugesin, jäi mulle mulje, et ta oli väga seksuaalne naine. Näiteks olid tal väga kaunid käed, ja igaühel, kel on kaunid käed… no igatahes mina tahan, et need käed mind puudutaksid.»

 Kolme kontinendi vahel

Nagu Katharine, esindab ka Cate eeterlikku, ajatut ilu, mida pole suutnud hävitada kahe väikese lapse kasvatamine ega pikad lennud sünnimaa Austraalia, praeguse kodumaa Inglismaa ja filmipealinna Los Angelese vahet. Cate’il on stsenaristi ja kirjaniku Andrew Uptoniga kaks poega, kolmeaastane Dashiell ja kümnekuune Roman. Mullu seadis pere end sisse Inglismaale, Brightonisse. «Sest see meenutas meile Melbourne’i,» ütleb ta. «Ja ma tahtsin elada kohas, kus on võimalik saada korralikku kohvi.»

 Armastuse avardumine

Lapsed on Cate’i suurim rõõm. «Mu suurem poiss on praegu täielik piraadihull,» räägib ta. «Ma ei tee nalja! Ta on täitsa püstihull. Ja ta saab väikesega nii hästi läbi, mis on tore — ta on nimelt väga seltskondlik väike poiss. Mul on üks hästi armas foto, millel nad mõlemad on piraatideks riietatud. Väike poiss ja pisike beebi — see on nii armas!»

Teise lapse sünd on Cate’i elus nii mõndagi paika pannud. «Emadus on väga avardav seisund,» tõdeb ta. «Enne Romani sündi mõtlesin ma, et armastan ju seda esimest last nii väga, kuidas ma saaksin teist last sama palju armastada. Kui Roman sündis, leidsin ma endast need armastusevarud. Ja see võib jätkuda lõputult.»

 Töö ja pere käsikäes
Cate läks tööle tagasi kaheksa nädalat pärast Romani sündi — kokkulepped olid varem sõlmitud ja neist tuli kinni pidada. Ta kehastas Sydney teatrikompaniis oma mehe kirjutatud etenduses Ibseni traagilist kangelannat Hedda Gablerit. «See ei olnud ideaalne aeg Hedda Gableri mängimiseks,» möönab ta. «Aga ma olen väga lojaalne inimene, me olime Andrew’ga end teatrile ära lubanud ja tahtsime sõna pidada. Ja mingil kummalisel kombel toimis kõik suurepäraselt, sest ma olin väga eufoorilises seisundis, mis võimaldas meil sellest tükist leida kergust, mida seal tavaliselt ei nähta.»

Naine, kes on rahul nii oma karjääri kui ka koduse eluga, saab muutuda ainult paremaks. «Kui oled isikliku eluga rahul, annab see positiivse tõuke ka loomingule,» nõustub ta. «Ja mina pean tunnistama, et olen praegu ülimalt õnnelik.»