CHARLIZE THERON on olnud baleriin, modell, filmistaar. Kuid mitte kunagi koletis. Seepärast polegi võimalik teda filmis Monster («Koletis») ära tunda.
Charlize Theron (28) võib ju olla ilus ja andekas nagu Elizabeth Taylor oma parematel päevadel, kuid siiamaani ei teadnud tema andest ei Hollywood ega ka muu maailm. Mida saab ilusa tüdruku rolli sündinud näitlejatar oma karjääri heaks ära teha? Otse loomulikult tuleb lasta end kujutada võimalikult inetuna. Halle Berry tegi seda filmis Monster’s Ball («Koletise ball»), Cameron Diaz filmis Being John Malkovich («Olles John Malkovich») ning nüüd astub Charlize auhinnažüriide juubelduskisa saatel filmis Monster («Koletis») üles tõelise peletisena. Ta kehastab Florida prostituuti ja sarimõrvarit Aileen Wuornost, kes mullu seitsme inimese teise ilma saatmise eest hukati.
Ainsatki õhtukleiti pole näha. Charlize on paks, inetu, julm, meeleheitel. Õigupoolest ei ole Charlize’ist selles rollis jälgegi, on vaid elult peksa saanud, õlut kaaniv ja kibestunult grimassitav hale inimvari. Režissöör-stsenarist Patti Jenkins otsustas Theroni kasuks pärast seda, kui ta oli näitlejatari näinud tema seni lihavaimas rollis filmis Devil’s Advocate («Kurjuse kaitsja»). Charlize’il on põhjust tänulik olla — ilma Jenkinsita oleks ta ilmselt jäänudki eluks ajaks magusaid girlfriende kehastama…
Kuidas sa selle stsenaariumi otsa komistasid? See pole just tüüpiline Charlize’i roll…
Patti Jenkins nõudis järeleandmatult, et ma seda stsenaariumi loeksin, kuigi olin alles filmi Italian Job («Itaalia rööv») võtetel. Ma lugesin seda kui lugu. Ma ei teadnud midagi Aileen Wuornosest. Ma ei teadnud, et see on tõsieluline tegelane. Stsenaarium meeldis mulle kohutavalt. Ebatavaline, ilus armastuslugu. See oli minu praktikas üks esimesi stsenaariume, kus sa ei tea, mis juhtub järgmisel leheküljel.
Kas sa ei muretsenud selle rolli «inetuse» pärast?
Ei. Tegelikult mitte. Ma olen end ju oma rollides kogu aeg muutnud. Tõsi, ma pole teinud midagi nii drastilist kui see… Aga kui ei suuda, ära võta seda tööd!
Räägi meikimisest!
Tony G peaks saama iga võimaliku jumestusauhinna — ühesõnaga, tal ei olnud mingit eelarvet. Loomulikult olid kontaktläätsed. Oli vedel lateks — see kantakse nahale nagu kreem ja kuivatatakse fööniga, et tuleks see nahkne ilme. Silmalaugudel kasutati eriti paksu lateksit, et need raskemaks teha. Ta kitkus välja mu kulmud ja valgendas seda, mis alles jäi, sest Aileenil polnud üldse kulme. Ta rõhutas mu nina. Ja tegi tedretäpid.
Meigist hoolimata pidid Aileeni edasi andma oma silmade ja näoga. Mõnes stseenis su silmad lihtsalt kargavad pealuust välja, ja see on kohutav…
Aileeni ilmes, selles, kuidas ta ennast näoga väljendas, oli kaks spetsiifilist tahku. Esmalt silmad, millega ma pidin tükk aega harjuma. Minuga on muidu täpselt vastupidi: kui ma vihastan, hakkan silmi kissitama. Aileen aga ajas ärritudes silmad pärani. Ja teine asi oli see, et ta kandis suurt osa pingest lõuas. Need olid kaks asja, mida ma pidin jälgima — pluss veel see, kuidas ta oma pead ja õlgu hoidis.
Aileen lubas teil režissööriga oma kirju lugeda, kuid te ei kohtunud temaga.
Lugesin ta kirju, mida ta vanglas 12 aasta jooksul Michiganis elavale sõbrale kirjutas. Meil oli juttu kohtumisest, kuid nädal hiljem ta ootamatult hukati. Me tõesti ei oodanud seda. Ta oli selle otsuse nii mitu korda edasi kaevanud, arvasime, et küllap ta kaebab veel.
Ma ei teadnud tol ajal, mis tundeid see kohtumine minus tekitab, ja ma usun, et kõigel on põhjus. Ma ei arva, et meie kohtumisel oleks minu töö seisukohast olnud mõtet. Ei kujuta ette, kuidas ta oleks end avanud mulle, kes ma pidin teda kehastama.
Mis tundeid paksuksminek sinus tekitas?
Me ei rääkinud Pattiga eriti sellest, mida ma peaksin oma füüsisega ette võtma. Me ei rääkinud kaalus juurde võtmisest. Lugesin ühest Aileeni kirjast, et ta oli 13aastaselt lapse saanud. Ta elas kodutu elu ja toidule erilist rõhku ei pannud. Ta sõi seda, mida kätte sai. Ta oli prostituut, kes tegi absoluutselt kõike, kuid ei võtnud kunagi särki seljast. Ma ei usu, et talle oma keha meeldis, arvan, et ta keha tuletas talle tema deemoneid meelde. Kui ma seda kõike lugesin, ütlesin Pattile, et pean natuke juurde võtma. Asi polnud paksuksminemises. Aileen ei olnud paks.
Sul on filmis lesbistseen. Mille poolest see tavalisest seksistseenist erineb?
Ma ei oska neid võrrelda. Tean vaid, et me Christina Ricciga naersime seda tehes natuke liiga palju. Christina on võrratu näitleja, väga naljakas. Arvan, et kui seda teha meeste ja naistega… Oh, kuulake nüüd mind, ma olen nagu mingi seksiterapeut! Ma ei kujuta ette, et suudaksin seda kellegagi tõsiselt teha. See oleks nagu vägivald, vägistamine. Mul on vedanud, et olen saanud töötada inimestega, kes ei võta oma tööd liiga tõsiselt, sest ma ei oskaks nendega muidu käituda. Minule tundub seksi simuleerimine tobe ja naljakas, või mis tahes.
Sa võtsid mõne aasta eest pikema puhkuse. Miks see vajalik oli?
Ma pole kunagi tahtnud olla kuulus. Kuulsusest sain teada alles siis, kui tulin Lõuna-Aafrikast Ameerikasse. Mulle meeldis kinos käia, aga mul polnud õrna aimugi, et Tom Hanks on kuulus. Arvasin lihtsalt, et ta on mees, kel on lahe töö. Ma arvan, et see minu suhtumine on siiani samaks jäänud. Elan Los Angeleses poolehektarisel maatükil koos oma hulkuvate koertega. Mulle meeldib aiandus, see on minu paradiis. Ma reisin palju ja olen kindlalt paika pannud, milline osa minu elust on avalik, milline mitte. Ma ei vaja tähelepanu, see tekitab ebamugavustunnet. Mulle meeldib oma tööst rääkida, aga ma ei ihka 50 ajakirja kaanele ja telesse. Ma muutun kergesti iseendale tüütuks.
Nii et puhkus oli mõnus. See tegi silmapiiri selgemaks ja muutis mind kõige selle suhtes kannatlikumaks. Elus on asju, mis on tõeliselt tähtsad. Ma armastan oma elu ega taha, et see minult ära võetakse.
Armusid ka näitleja Stuart Townsendi…
Nii see oli, leidsin armastuse ja see oli just see, mida ma tol hetkel vajasin. Ma tahtsin elada. Ma ei tahtnud seda töötamise survet. Lugesin küll stsenaariume, kuid ükski neist ei köitnud mind. Ma magasin pikalt, töötasin aias, söötsin koeri.
Miks sa hulkuvaid koeri armastad?
Loomad on alati mu nõrkus olnud. Mind liigutab väga, kui ma näen mõnd hulkuvat looma. Mulle tundub, et loomad ja lapsed on meie vastutusel, sest nad ei saa ise enda eest hoolitseda. Mina hoolitsen hulkuvate loomade eest, et lemmikloomapoodidele ja loomakasvatajatele mõista anda: uusi loomi pole vaja juurde teha. Sama kehtib laste kohta. Maailm on täis lapsi, keda ei taheta. Meie asi on nende eest hoolitseda, sest ise nad ei saa.
Nii et mõtled adopteerimisele?
Jah, muidugi. Ma pole kunagi olnud sedasorti tüdruk, kes teab, mis järgmisel hetkel juhtub. Ma olen alati kõigeks valmis.
Oled nüüd jälle supervormis. Kuidas see õnnestus?
Pidin kohe pärast «Koletise» võtteid minema filmi Head in the Clouds võtetele. See mind päästis!
