Lisaks Riigikogu liikmetele ja kõrgemale ametnikkonnale tunnevad end toekamalt dividendimiljonärid. Jätkuvalt läheb hästi transiidi- ja laevandusärimeestel ning advokaatidel.
2004 oli hea aasta ehitus- ja kinnisvaraärimeestel nagu Tiit Kuuli või kahel Toomasel — Lumanil ja Annusel. Kenasti kulgeb poliitikaga seotud Tõnis Paltsul ja Olari Taalil, kuid ka endistel valitsusjuhtidel Indrek Toomel ja Tiit Vähil.
Rikkuse retsept pole raketiteadus. Suur raha teeb veel suuremat raha. Kõige kaunim ja pikem reis algab esimesest sammust. Kui sammuke langes 1990ndate algusesse, siis tosin aastat hiljem ei pea enam «jala kõndima».
Ildi ja Toome juhtum
Kui Ild ja Toome 1992. aastal SRV Kinnisvara käivitasid, lugesid nad sõna otseses mõttes kirjatarvete poes sente. «Ostsime paberit täpselt nii palju, kui oli vaja paariks järgmiseks nädalaks,» meenutab Ild.
Tänaseks on muidugi kriitiline mass ületatud. Isegi maailmakuulsad erainvestorid vennad Livingstone’id Londonist on käinud nende jutul Tallinnas Maakri tänava büroohoone 12. korrusel. 90ndatest pärineb edukas-skandaalne Viru hotelli erastamine. Kümmekond aastat hiljem muundub Viru hotell miljardikroonise investeeringu tulemusel Viru Keskuseks. Ildi ja Toome taga on Soome rahad, mille garandiks Saksa pangad. Viru hotelli ostjaks on Harmaron AS, mis maksis Toomele ja Ildile läinud aastal kopsakaid dividende. Kuid tehingut toetab SRV Grupp, mille suuromanik on soomlane Ilpo Kokkila, kes on ka Tallinna kesklinna ülesehitamise ideolooge.
Nii sarnanevad Toome ja Ild kõigi eelnimetatud ärimeestega. Nad on eestlased, kes alustasid 90ndate alguses. Kõigi äriedu on vahetult seotud suurte kontsernide valmidusega jagada kasumit kohalike tegijatega. Suurkontsernidel võib ju alati olla kiusatus palgata uued odavad ahvenad (loe tegevjuhid) tagasihoidliku kuupalga ja kerge boonusega ning öelda: «Jookske, koerad, ning ärge unustage, kes on boss!»
Luukase ja Siffi juhtum
Dividendimiljonäride tipus on Endel Siff ja Aadu Luukas. Nemad panid ärile vundamendi 90ndate alguses, kui teised ei tahtnud või ei ulatanud naftatransiidiga tegelema. Mehed leidsid partnerid idas, raha ja kogemuse läänest ning rentisid liivariba Muuga sadamas.
Nende Hollandi partner Paktank Engineeringu juhataja Frans Wols käis Tallinnas 1991. aasta novembris ja kirjutas mahuka aruande, kus oli järgnevaid tähelepanekuid: Endel Siff on elav inimene, kes räägib palju (mõnikord liiga palju). Aadu Luukas ei salli mõttetust ja ülbust. Ta on meeldiv ja aus inimene.
Neil on häid mõtteid, kuid napib raha, eriti valuutat. Neil on üks faks ja kaks personaalarvutit, mille üle on töötajad erakordselt uhked.
Kuigi koguka lääne firma vastas oli 9 töötajaga ambitsioonikas algaja, aktseptisid hollandlased eestlasi täiel määral.
Siffi ja Luukase idapartneriteks olid Moskva seltsimehed, näiteks Neftehimexpordi tollane asedirektor Igor Lepetuhhin, keda on nimetatud Vene naftatransiidi vaimseks isaks. Täna leiab Lepetuhhini nime Eesti dividendimiljonäride nimekirjas jagamas 15.-16. kohta koos Tallinna linnapea Tõnis Paltsuga.
Tõnis Paltsu juhtum
Kui Kanadast pärit investeerimispankur Markus Pedriks 1992. aasta suvel esmakordselt esiisade maale sattus, kuulis ta, et ka siin on üks hull, kes mõtleb kaablitele. Nimelt Tõnis Palts, Saare Kaluri raadiotöökoja ja sideosakonna endine juhataja, kes arendab kaabeltelevõrku. Olles mõnda aega koos partneritega mobiiltelefone maale toonud, otsustas Palts, et sideteenuste osutamine võiks olla veelgi soodsam. Paljud arvasid, et äri ei õnnestu, sest turul on juba kaks tugevat tegijat. Mängu astus Pedriks, sündis Q-gsm ja levisid naljad. Näiteks, miks grupp mobiilidega varustatud kodanikke kõnnib ümber Tammsaare monumendi. Vastus: Q-gsm’i kliendid on kogunenud oma levialasse. Pessimistidel oli tükk aega õigus ja Paltsu äri vaakus surmaorus, kuid juhtus ime. Firma õnnestus müüa rootslastele, mis tõi kaasa küll selle, et Palts sattus Maksuameti huvisfääri. Viimast häiris, et tehing oli tehtud Hollandi firmad kaudu. Palts nägi enda jaoks lahendust poliitikasse suundumises ning naljade arv temast kasvas.
Palts ja Rüütel omavahel mandrile mineval praamil:
Palts: “Tead, kuda need mandrimehed meie ölut kutsuvad?”
Rüütel: “Kuda?”
Palts: “Nad ütlevad õlu!”
Rüütel: “No kuradi töprad!”
Kuuli juhtum
Tiit Kuuli alustas toiminguid Eesti ettevõtluse sünnitusmajast Finest Hotel Grupist pisifirma juhina. Kulutas aega golfile ja inglise keele õppimisele. Tihti tegi mõlemat koos, ühendades hobid Šotimaa rannikul jalutades. Kuid arenes ka ta ehitusfirma. Ajakirjanduses esines ta harva ning veelgi vähem toppis oma nina poliitikasse. Esimese börsibuumi lõpus neelas Kuuli alla ehitusfirma Koger & Sumberg ning müüs tekkinud firma kontrollpaki soomlastele. Ometi jäi talle nii palju aktsiaid, et läinud aastal teenis 12 miljonit krooni dividende ja troonis oma kauni brüneti kaasaga presidendi vastuvõtul. Veebruari keskpaigast sai golfisõber Tiit Kuuli juhitav FSKM soome päritolu nime — AS YIT Ehitus.
DIVIDENDIMILJONÄRID
Kinnisvaraärimehed top-12:
Tiit Kuuli (43) — 12 mln kr
Toomas Annus (44) — 10,4 mln kr
(Merko aktsionär)
Margus Fink (37) — 8,3 mln kr
(EMF Investi aktsionär)
Eve Fink (35) — 8,3 mln kr
(EMF Investi aktsionär)
Tiit Aava (42) — 7,1 mln kr
(TTP aktsionär)
Toomas Luman (45) — 6,8 mln kr
(EE Grupi aktsionär)
Hillar Teder (42) — 6,2 mln kr
(AS Ühendatud Kapital aktsionär)
Egon Mats (50) — 5,1 mln kr
(EE Grupi aktsionär)
Indrek Toome (61) — 3,1 mln kr
(Harmaroni osanik)
Alvar Ild (59) — 3,1 mln kr
(Harmaroni osanik)
Tõnu Toomik (43) – 1,9 mln kr
Ville Jehe (35) — 1,3 mln kr
(Uue Maa osanik)
Urmas Laur (34) — 1,3 mln kr
(Uue Maa osanik) allikas: Eesti Ekspress
Transiidi- ja laevandusärimehed top-10:
Endel Siff (47) — 15,6 mln kr
(N-Terminal Grupi ja Trans-Kullo aktsionär)
Aadu Luukas (65) — 15,2 mln kr
(N-Terminal Grupi, Trans-Kullo ja Transiidikeskuse aktsionär)
Sergei Glinka (38) — 15 mln kr
(Worldwide Investi aktsionär)
Maksim Liksutov (28) — 15 mln kr
(Worldwide Investi aktsionär)
Vjatšeslav Leedo (52) — 11,6 mln kr
(Holostovi Kinnisvarahalduse ja Saaremaa Laevakompanii omanik)
Lev Kleimov (55) — 9,1 mln kr
(OÜ Koviton ja Diklerk osanik)
Vladimir Konkov (49) — 8,9 mln kr
(OÜ Koviton ja Diklerk osanik; hr Kleimovi äripartner)
Aleksander Denisoff (60) — 8,8 mln kr
(N-Terminal Grupi aktsionär)
Vladimir Osavaljuk (63) — 8,8 mln kr
(N-Terminal Grupi aktsionär)
Igor Lepetuhin (59) — 7,4 mln kr
(Trans-Kullo aktsionär)
Advokaadid top-8:
Jüri Raidla (47) — 5,2 mln kr
(Advokaadibüroo Raidla ja Partnerid osanik)
Sven Papp (42) — 5,2 mln kr
(Advokaadibüroo Raidla ja Partnerid osanik)
Raino Paron (39) — 5,2 mln kr
(Advokaadibüroo Raidla ja Partnerid osanik)
Aare Tark (45) — 5,2 mln kr
(Advokaadibüroo Tark & Ko aktsionär)
Toomas Vaher (30)
(Advokaadibüroo Raidla ja Partnerid osanik)
Leon Glikman (47) — 2,5 mln kr
(Glikman & Glikman)
Peeter Lepik (50) — 2,4 mln kr
(Advokaadibüroo Lepik ja Luhaäär aktsionär)
Sten Luiga (36) — 1,8 mln kr
(Advokaadibüroo Luiga, Mugu & Borenius osanik)
