Kerli Kõiv vormitakse Londonis staariks
Rahvusvahelise võistluse “Fizz Superstar” võiduga kaks aastat tagasi kaasnes auhinnana leping Rootsi plaadifirmaga Universal Music. Paraku ei tulnud asjast midagi välja, sest muusikatööstur Gert Holmfredi ärid läksid pankrotti, seejärel kolis mees Hispaaniasse. Siiski aitas ta hiljem kaasa Kerli ja maailma ühe tunnustatuma plaadifirma Murlyn Music koostööle.
“Ütleme nii, et keegi lasi neile seda eelmise aasta eurolugu, mille ma kirjutasin,” räägib Kerli Murlyn Musicuga koostöö alguse tagamaadest. “Siis võetigi asjal kohe sabast kinni ja nüüd on mul leping — olen laulukirjutaja või midagi… Ega ma täpselt ei teagi, küsi Lauri (Laubre — toim.) käest,” naerab tüdruk.
Kuigi elu Londonis on Eesti mõistes ülimalt kallis, ei pea Kerli igapäevaasjade pärast muretsema — hotelli ja lennukipiletite eest maksab Murlyn, söögiraha annab Baltic Musicu boss Lauri Laubre. “Ma ei muretse muu pärast, minule on kõige tähtsam see, et ma laulda ja muusikat kirjutada saaksin!” ütleb Kerli, keda ei morjenda ka igahommikune kell seitse algav ligi kahetunnine metroosõit Londoni kesklinna ja sama pikk tagasisõit.
Londonis töötab Kerli praegu kolme tiimiga. Tuntuimatest nimedest mainib ta Guy Sigsworthi ehk meest, kes kirjutas näiteks Britney Spearsi hiti “Everytime”. Kuigi austus on vastastikune, ei nimeta Kerli Sigsworthi muusikalise poole pealt oma lemmikuks. “Mind ei ole kunagi paelunud suur nimi või midagi sellist,” ütleb ta.
Teisest tiimist mainib Kerli Andy Wrighti, keda tuntakse Annie Lennoxi produtsendina. “Andy on superinimene, ta on minu inglise isa,” ei hoia neiu tundeid vaka all. “Andy on väga intelligentne, meil on temaga filosoofiaõhtud punase veiniga. Temaga koos kaob ära igasugune selline… Igatahes ma ei ole enam normaalne noor inimene, ma suhtlen ainult 45aastastega… Noore inimese elu ega mõtteid üldse enam ei ole.”
Kolmas tiim, kellega Kerli koostööd teeb, on popbändi Blue produtsendid, kelle kohta tal ka ainult kiidusõnu jagub. “Kui Andy on minu inglise isa, siis Blue produtsent on minu inglise vend — ta on selline mõnus suur paks neku, tema nimi on vist Obi Sambamumba. Aafrikas pannakse ju selliseid nimesid, mis tähendavad midagi. Tema nimi tähendab otsetõlkes “Obi, too oma vanaema lehmakari koju”. Kõik nad on väga vinged poisid.”
Lähikuudel seisab Kerlil ees reis USAsse, kus esialgsete plaanide kohaselt ootab koostöö ansambli Incubus bassimängija ja lauljatari Meredith Brooksiga.
Kuidas see kõik nii lühikese ajaga ja nii kiirelt võimalikuks sai? “Ma ei tea, joppas lihtsalt,” ütleb Kerli, kuid lisab, et ekstra suurt vaeva ega enesepromoüritust ta selleks ei korraldanud ega ole sellest huvitatud ka praegu.
Kui piiga juttu uskuda, siis tema uued lood on sellised, mis kuulajal juuksekarvad püsti ehmatavad — alates new age’ist metal-muusikani välja. “Ma arvan, et olen selline piisavalt popp, aga samas midagi sellist, mida kuulates inimesed ütlevad, et mis kurat see on, mida ta teeb,” üritab Kerli oma muusikat liigitada. “See muusika, mida ma viimasel ajal teinud olen ja kuhu ma lõpuks ka välja tahan jõuda, see on suhteliselt šokeeriv, aga samas popp.”
