"Tõsi ta on, et vahelduva eduga tegelen selle teemaga ikka veel. Esiteks on nii palju erinevaid valdkondi, mis mind veel paeluvad, aga repertuaariteatris palgal olles jääb tihti aeg ahtaks, et uutele väljakutsetele võimalusi anda. Pigem pean ma õppima sünteesima oma huvialasid. Samas ma leian, tsiteerides klassikuid, et "anne on kohustus". Oleks vastutustundetu jätta jagamata muusa puudutust," mõtiskleb Kersti
.

"Suured näitlejad suudavad imelisel kombel laadida endaga õhku ja panna meid igatsema, naerma, nutma, kaasa elama. Sinna olen ma teel ja see teekond on väga nauditav."

Küsimus, kas Kersti oleks mõne rolli nimel nõus kaalust kümme kilo juurde võtma, paneb ta pikemalt mõtlema. "See on väga raske küsimus minu jaoks. Eestis vist nii suuri väljakutseid meile ei esitata. Selleks peavad panused ikka väga kõrged olema ja ilmselt saaks see juhtuda ainult filmirolliga. Aga siis võtavad kaalus juurde ka kõik minu teatrirollid ja see ei oleks ju enam see," naerab Kersti.