Keskerakonna liidri Edgar Savisaare (64) tantsuõhtud ja toimetamised Siret Kotkaga (28) on nüüd detailideni paljastatud, kuid teine legendaarne erakonna poissmees Heimar Lenk (68) on sootuks kahe silma vahele jäänud! Kroonikale teadaolevalt vurab Lenk juba viimased paar aastat töönädala lõpus Lõuna-Eestisse, kus teda ootab ees salapärane südamedaam. Kui te tahate teada, mis on tõeline romantika, lugege edasi!
«On üks aed, on üks maja, kus talvel on lumehanged akendeni ja kus kevadel upub kõik lillemerre ning kus suve lõpul ilutsevad suured kuldkollased kõrvitsad,» kirjeldab Heimar kohta, kuhu ta on oodatud. «Selles majas elab üks võrratult tore naisterahvas. Tema on minu sõbratar ja mina olen tema sõber.»
Naine, kelle nime Heimar esialgu veel saladuseks jätab, on temast kümme aastat noorem andunud bibliofiil. Daami maja teisel korrusel on Heimari sõnul rikkalik raamatukogu. Toal pilgeni täis raamatuid on nende suhtes tähtis roll.
«Seal on ka veinituba. Kui ma reedel tema juurde jõuan, on sinna kaetud isuäratav õhtusöök minu jaoks. Hakkame sööma, ajame juttu,» kirjeldab Lenk romantilist õhtut. Nad on nagu filmist «Mehed ei nuta» tuttav noorpaar, kes teineteisele muudkui luuletusi ette loevad! «Ma joon tavaliselt punast veini,» jätkab Heimar. «Kui me natuke söönud ja joonud oleme, osutan ma mõne raamatu peale. Mu sõbratar võtab selle välja ja hakkab seda ette lugema. Proua loeb luuletusi, mina joon veini, panen silmad kinni ning naudin. Ta loeb ühe luuletuse teise järel, vahepeal ajame juttu, siis loen mina talle.»
Heimari ja tema silmarõõmu hommikud algavad koorekohviga. Hommikud jätkuvad romantikalainel: «Meenutame õhtuseid vestlusi, vahel kuulame romansse. Aleksander Vertinskil on üks võrratu laul, mille sõnad on umbes sellised: hommikul me ärkame kahekesi, laua peal on pokaalides eileõhtune vein. Aken on avatud otse aeda, ma vaatan ja imetlen õidepuhkenud õunapuud. Vaatan teda ja vaatan üle laua sind. Sa oled veel kaunim kui see õunapuu.»
Heimar oskab oma südamedaami nüüd, küpsemas eas, juba palju rohkem hinnata. «Aastatega läheb kirg sügavamaks,» möönab Lenk ja jagab tarkuseteri toimivaks suhteks: «Suhtega ei tohi harjuda – naist ei tohi võtta kui perenaist ja iseenesest mõistetavalt. Ning elu lõpuni tuleb jääda kavaleriks!» Heimar peab viivuks pausi ja resümeerib siis: «Meid viis kokku Keskerakond.»
