"See kõik on väga mitmes mõttes NSVL," sõnas Kaur Kender oma kommentaaris Publikule. "Ma arvan, et mu kadunud ema oleks mu üle üsna uhke. Ta vedas mind Tallinnasse "Lendas üle käopesa" vaatama, kui ma olin 14. aastane. Ta ütles, et see on kõige olulisem asi, mis Eesti teatris on tehtud," lisas ta ja täpsustas, et vaatasid seda emaga tervelt kolm korda.

"McMurphy oli emal üldse üks lemmiktegelasi kogu maailmakirjanduses. Ja noh, nüüd siis oma poeg, lendab otse käopessa," ütles ta lõpetuseks.

Kenderi raviarstiks määras kohus dr Katrin Eino, kes on tuntud oma põhjalikkuse ja patsientidele tehtava ulatusliku taustauuringute tõttu. Nihilist.fm-is avaldet kirjavahetusest Kenderi kaitsja Paul Kerese ja kohtu vahel ilmnevad ka kohtu küsimused, millesse arst ekspertiisi käigus selguse tooma peab.

Prokurör Lea Pähkel esitas eksperdile küsimuse, mille formuleering on järgmine: "Milline oli Kaur Kender'i psüühiline seisund kuriteo toimepanemise ajal, kas ta oli võimeline mõistma talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal teo olemust ja seda juhtima?"

Kaur Kenderi kaitsja Paul Keres tõstis kirjavahetuses prokuratuuriga küsimuse vigasust esile, ent kohus jättis selle muutmata. Varasemalt on kohtu erapooletuses kahelnud ka kultuurikriitik Meelis Oidsalu, kes oma Sirbis avaldet kirjatükis sõnas, et nõnda "muretult erapoolikut" kohtunikku ta varem näinud polegi. Keres andis oma kirjas prokuratuurile ja kohtule mõista, et tegu on justkui süütuse presumptsiooni rikkumisega, ent ei prokurör ega ka kohus sellele ei reageerinud. Seetõttu on mitmed Kenderi toetajad ja muud inimesed täheldanud, et presumptsiooni on räigelt eiratud.

Kaitsja Keres võitles psühhiaatrilise ekspertiisi vastu ning peab seda süüdistatava väärikuse alandamiseks ning ebavajalikuks toiminguks.