Menusaate «Eesti otsib superstaari» žüriiliiget REIN RANNAPit vihastab, kui Mihkel Raud lähtub oma otsust langetades pigem efektsest show’st kui õiglusest.
Reinu (54) ja Mihkli (39) versus teleekraanil noorlauljate saatuse üle otsustades on muutunud juba omaette show-elemendiks. Õnneks, nagu Rannap kinnitab, Raud teda unenägudes veel ei kummita. Samas on Reinu sõnul Mihkel inimesena väga viisakas ja veidi ebakindelgi, ning ta ei tea, miks žüriikaaslane ekraanil iseenda vastandit esitada püüab.
1. Kui lihtne on sul öelda «ei» lauljahakatisele, kelle vokaalsed võimed polegi ehk kõige kehvemad, kuid paratamatult on vaja loetud sekundite jooksul teha julm valik?
See on alati raske, mul hakkab kahju. On ju esinejaga ta laulmise kaudu tekkinud nagu mingi isiklik kontakt. Olen püüdnud alati oma otsust pikemalt põhjendada, lootes, et ta mõistab mind. Saate formaat kohtunike põhjendusi tegelikult ette ei näe. Ekraanil võib eelvoorudest jääda mulje, et me põhiliselt vaid möirgame «ei» või «jaa», aga need hüüded on eraldi lavastatud ja sinna vahele monteeritud.
#end#
2. On su hinge jäänud kripeldama mõne noorlaulja saatus, kellele ütlesid «ei», kuid hiljem, järgmisi kuuldes, oleks võinud ehk «jah» lausuda?
Pigem on olnud vastupidi. Pärnu ja Jõhvi eelvoorudes lasime algul paremate puudumisel läbi suht tagasihoidlikke esinejaid. Ma püüan ikka igas esinejas näha head, loodan, et ta hiljem avaneb.
3. Kuivõrd inspireerib saade sind su loomingulises töös?
Eks ikka imbub loomingusse neid intonatsioone, mida saates rohkem kuuleb, näiteks kohustuslikud laulud. Uusi laule looma on innustanud ka Taavi Petersoni (mulluse superstaarisaate üks finaliste — toim) laulustiil. Võib öelda, et Taavi leidsin ainult tänu saates kohtunikuks olemisele, sest ilma minu kaitseta poleks ta eelvoorustki edasi pääsenud ega eetrisse jõudnud. Nii et selles mõttes võib vist öelda, et saade on mind inpireerinud.
4. Su kuulus versus Mihkel Rauaga — on tal õnnestunud sind vaidluste käigus tõsiselt vihastada?
Vahel ikka, näiteks kui ta esimese aasta eelvoorus mind sageli «surnuks rääkis». Samuti ei ole ma suutnud leppida sellega, et seal, kus me otsustame andekate noorte inimeste saatust, lähtub Raud efektsemast show’st, mitte õiglusest — näiteks ümber läinud veeklaasi tõttu niiskeks saanud kolme foto vastuvaidlemist mittevõimaldav kõrvaleheitmine teatrivoorus.
5. Kas sind solvavad Mihkli ütlused stiilis «ära kuula seda vana meest»?
Ei noh, mitte päriselt. Ma saan ju aru, et ta intrigeerib, ja teeb nii vaid selleks, et saadet vaadatavamaks muuta, küllap lähtudes oma varasematest saatejuhi harjumustest. Eks ma siis samas mängulises stiilis kärata talle vastu, et aitab juba sellest, kiilakas!
6. Kas konflikt sinu ja Mihkli vahel on stsenaariumisse sisse kirjutatud, et show ka žürii poolelt võimalikult meelelahutuslikuks kujuneks?
Ei, Mihkel loob seda täiesti omal initsatiivil. Või ma ei tea, äkki on talle tõesti mingit erinevat stsenaariumivarianti tutvustatud.
Mulle esitatud intsruktsiooni kohaselt peavad kohtunikud jääma iseendaks ja otsima tõde. Nad ei mängi kellegi teise rolli, vaid on ausalt ja siiralt nad ise, esindavad ainult ennast, on oma valdkonna autoriteedid.
Raud on tegelikult inimesena väga viisakas ja veidi ebakindel, ma tõesti ei tea, miks ta ekraanil iseenda vastandit esitada püüab.
7. Oled sa näinud unenäos ennast Mihklit paika panemas?
Õnneks pole ühtegi Mihkliga unenägu meelde jäänud. Raud figureerib mõtetes pigem ilmsi, eriti just pärast teatrivoore, kus peame vaidlema järjest kaks pikka päeva. Hiljem, kui otsustama hakkab vaataja, läheb kohtunike elu palju kergemaks.
8. Mida arvad konkurssidest üldse — on see hea viis leida uus laulja või on loomulikum, kui ta kasvab välja mõne bändi koosseisust või bändi näol nagu omal ajal Ruja?
See on kahtlemata hea viis. Esimest tähelepanu saavutada on raske. Eks Ruja puhulgi aitas kõige alguses kaasa konkurss: tänu sellele, et olin Tippmeloodia lauluvõistlusel oma lauludega silma paistnud, võeti mind Raadios jutule ka ansamblijuhina, ja lubati pärast ülekuulamist mul ka Ruja laule salvestada.
Superstaarisaate puhul on väga oluliseks komponendiks ju ka koolitus, mida noored mitme kuu vältel saavad.
9. Oled heliloojaks ja konsultandiks Vanemuises augustis lavastuva rockooperi «Ruja» juures.
Varem seisis projektis mu nime juures lisaks heliloojale ka sõna konsultant. Palusin siiski oma nime juurest sõna konsultant ära võtta. Sest pikka aega ei saanud ma aru, mis siis ikkagi hakkab laval laulude vahepeal toimuma. Lõpuks jõudis mulle pärale — pannakse pidu loomulikult, mida siis veel... Pomisesin küll, et olin Ruja algusaegadel karsklane ja isegi seitse aastat taimetoitlane, ja Rujaga tegime ainult proove või rääkisime nelja silma all filosoofilist juttu, isegi teetassi juures mingeid istumisi polnud, ja lõppude lõpuks olime vaid 17, ja see tähendas 35 aastat tagasi hoopis midagi muud kui praegu... Aga peagi sain aru, et Ojasool on õigus. Keda see huvitab? Tänapäeval ju eeldatakse, et rockmuusiku elustiil on selline nagu Padaril.
Ojasoo selgitas veenvalt, et minevikku lavale tegelikult tuua ei saa, detailid ega faktid etendusse ei mahu, see, kes tunneb huvi, loeb sellest kusagilt. Olen 110% kindel, et tuleb superhea etendus.
10. Miks su lemmiklaulja Taavi Peterson seal tööd ei leidnud ja kuidas saab laulmisega hakkama näitleja Sergo Vares?
Lavastaja soovis sinna näitlejaid. Ta ütles, et teab oma kogemustest, kui raske on õpetada lauljaid näitlema. Ma usun teda: laulmine ja näitlemine on kaks vastandlikku tegevust. Näitleja mängib kedagi teist, ennast maha salates, laulja esindab laval siiralt iseennast.
Kuna tegemist on ikkagi teatrilavastusega, siis on näitlemisoskus loomulikult tähtsam. Taavil pole ju mingit varasemat teatrikogemust. Sergo laulmist ma ei oska veel kommenteerida, kuid näiteks Evelin Pang esines ettelaulmisel vapustavalt.
