Eelmisel sügisel hingas eesti rahvas kaasa, kui tantsutähtedest Gerlist-Martinist sai ka elus paar, ning andis oma hääled, et ka Mikk & Olga õnnelikuks lõpuks ühte saaks… Nüüd on KOIDU ja KERTTU kord.
Koit saabub Kroonika fotostuudiosse saksa täpsuse ja nelja suure kotiga: «Ma võtsin Kerttu riided ka kaasa.» Pildid tehtud, nõuab Kerttu Koidult: «Aga mis ma nüüd selga panen? Pole sellistel pidudel käinud…» Värske tantsutäht-paar kiirustab Viru Keskusesse öömuusikapeole.
«Noorte vahel suriseb!» kiidab-rõõmustab tantsutähtede saate promootor Heili Klandorf.
«Tantsutähtede» teine hooaeg stardib oktoobri alguses. Kanal2 poetab põnevuseloori tagant paarhaaval tänavuste startijate nimesid: Luisa Värk & Martin Parmas; Kartrin Karisma… Nüüd siis ka Koit Toome (28) ja Kerttu Tänav (21).
Mullu loobus Koit Toome «Tantsud tähtedega» saatest. Tema asemel võttis sellest võimalusest kõik ja enam seni vaid Koidu dublandina muusikalis «Miss Saigon» tuntud Mikk Saar. Tänavu proovib Koit ka.
Koit, kas luud-liikmed valutavad?
Enam mitte. Oleme treeninud juba paar nädalat, harjunud. Aga esimesed päevad võttis küll jalad valusaks. Täiesti uues elemendis. Hakkasime A-st ja B-st pihta, ma ei teadnud võistlustantsust midagi. Seni pole ma isegi õieti valssi tantsinud. Muusikalideski on mul olnud lüürilised lauljaosad, tantsimisest olen pääsenud.
Sinu elu esimesed tantsu(lood)d?
Eks need jäid klassiõhtutesse. Muusikakeskkoolis tegi Mihkel Mattiisen meie koolisööklas diskosid. Haddaway What Is Love? ja sellised lood. (Koidule ei meenu, et oleks südame põksudes mõne klassiõe ees kummardanud.) Võistlustantsuga pole ma tegelenud. Ja ega paaristantsimist koolipidudel nii väga nagu ei harrastanudki.
Sinu noore elu vägevaim tantsupidu?
Londonis Ministry of Sound klubis. Septembris 1998. Olin kuulnud, et legendaarne klubi, astusime läbi. Tõesti vinge muss, tõmbas täiega käima. Seal ma tantsisin küll ennastunustavalt hommikuni välja.
Kellega?
Ei, ega me ei teinud siis paaristantse, igaüks niisama tšillis pundiga. Pole kunagi teab mis tantsulõvi olnud. Mulle meeldib üksi kodus-autos mussi kuulata. Klubides ma eriti ei käi. Koolipoisina tuli mul Code One’iga kõvasti klubides laulda, ju sai siis norm täis.
Eksootilisim tantsupaik?
Indoneesias, kui olin 16aastane. Käisin Jakartas ühel laulufestivalil, olin kõige noorem osaleja. Pärast tehti meile viiepäevane puhkus Bali saarel. Õhtusöögil tõmbasid kohalikud tantsijad ka meid põrandale ja pidin siis nende tantsu-värki proovima.
Parima lavaliikumisega popiidol?
Usher. Jõuluvana tõi mulle ta uue kontsert-DVD. Tõesti hoia peast kinni, isegi Jacksoni live’dest vingem!
Tantsulõvisid Eestist?
Lauri Pihlapist paistab kaugele, et inimene on terve elu treeninud.
Lemmiktants?
Õpime alles kahte esimest — aeglast valssi ja rumbat. Gerli Padar ütles, et talle oli rumba kõige raskem. Aga mulle tundub päris lahe — emotion! Istub isegi rohkem kui aeglane valss.
Pealtnäha tundud pigem standardtantsude poiss?
(Naerab.) Vaat see on: vaga vesi, sügav põhi.
Hirmud?
Oijah, hirmud alles tulevad. Otsesaated, publik saalis. Poolteise minutiga ennast näidata ja maksma panna. Ei taha Kerttule häbi teha! Aga praegu on veel väga lahe, lõbus proove teha, verd ja pisaraid veel pole.
Kellele ise mullu pöialt hoidsid?
Tundsin hästi ka Gerlit, aga Mikuga oleme head sõbrad. See, kuidas tüüp arenes, oli muljetavaldav. Tema võitiski sellest saatest kõige rohkem, teised olid juba enne tuntud inimesed.
Mikust sai üleöö aasta seksikaim. Gerli võitis «Tantsud tähtedega» populaarsuse laineharjal ka Eesti eurolaulul, sinu «Veidi veel» jäi viimaseks. Kahetsesid, et mullu tantsusaatest loobusid?
Kuna ma olin siis Saksamaal lavastatud muusikaliga «Rent» Euroopa-tuuril, ei saanud ma seda pakkumist tookord vastu võtta.
Mitte et pelgasid hüpata vette pea ees tundmatus kohas…?
Ei, olen eluaeg paras hull olnud, igasugu lollusi vastu võtnud. Džungliski käisin ju ära. Tantsusaadet kujutan enam-vähem ette, džunglikatsumustest ei teadnud ma enne ju midagi. Aga laulmine on sada korda lihtsam kui tantsimine! Nii et see on minu senise elu suurim challenge.
Tänavune, ainult kutsutud lauljatega eurolauluvõistlus oli ühtaegu ka meie parimate artistide populaarsuse mõõdukivi. Sestap oli kaotada vist eriti valus?
Jah, see karm tagasilöök võttis tuju päris tükiks ajaks ära. Olin laulnud Helsingis ja Saksamaal muusikalides, Eestis polnud kaua suurt midagi teinud. Eurolaul oli hea võimalus comebackiks. Pealegi oma looga. Tegin ise ka põhja, nägin vaeva…. Muidugi elasin ma seda kaotust üle. Kadusin telemajast kähku, õnneks ootas mind samal ööl veel üks esinemine… Jah, väga raske oli võistelda värskete tantsutähtede populaarsusega. Staaridega, kellele inimesed olid värskelt kuid kaasa elanud ja pöialt hoidnud.
Keda mullustest tantsijannadest oma partneriks oleksid valinud?
(Mõttepaus.) Olga, kes Mikul oli, tundus väga tough, karm ja võimukas naine, ilmselt õpetajaks ideaalne… Aga võib-olla Kaisa Oja. Olen ise nii pikk ja Kaisa oli vist neist kõige pikem.
Esimene mulje Kerttust — millisena teda ette kujutasid?
Teadsin ainult, et mind ootab viiekordne Eesti meister võistlustantsus. Heili Klandorf helistas: «Olete kokku pandud, siin on Kerttu telefoninumber.» Ja siis Kerttu vist helistas mulle. Saime Pärnu maanteel ühes kohvikus kokku, kuna elame Nõmmel. Ütlesin Kerttule, et tunnen talle kaasa, tal saab raske olema, ma pole suurem asi tantsulõvi. Naljakas, aga saime kohe jutu ja väga hea klapi peale. Käisime minu juures tantsudele muusikat valimas… Kaks nädalat oleme tuttavad, aga Kerttu ütleb ka, et nagu oleks juba palju kauem tundnud. Hästi tore inimene, meil jumala hästi sünkab… Et kohe mõnuga lähen iga päev proovi.
Nagu Kroonikast lugeda, oledki parasjagu jälle vaba mees…
Jah, olen küll.
Ja Kerttu sobib sinu senisesse naisliini…?
(Naerab.) Mis sa nüüd sellega mõtled? Aga ma olen nii rahul, et ma Kerttuga tuttavaks sain. Väga armas inimene.
Mullu said rahvalt enim hääli Mikk & Olga ning Gerli & Martin, kellest usuti, et nende vahel ka väljaspool tantsupõrandat asi suriseb…
Ahah. (Naerab.) Jah, mind hoiatati ette, et meid hakatakse paari panema.
Olete väljaspool trenni ka teineteist tundma õppinud?
Jah. Kinos käisime, seda Matt Damoniga identiteedi-lugu («Bourne’i ultimaatum» — toim) vaatamas. Suurema seltskonnaga, viie-kuukesi. Kerttule meeldis vist rohkem kui mulle, nii et jah… Mõned korrad oleme ka väljas käinud. Vaata, oma tantsupartnerit pead ikka väheke lähemalt tundma õppima. Ei saa nii, et ainult «tere».
Siinkohal väike avalik «jah»-sõna Kerttule annaks saates teile kõva edumaa…?
(Muheleb.) Igaks juhuks ma ei doseeri siin midagi rohkem, kui et tegemist on ääretult armsa inimesega. Meil Kerttuga klapib väga hästi.
KERTTU TÄNAV
Sündinud: 5. mai 1986, Tartu
Koolid: Tallinna Saksa Gümnaasium ja Inglise Kolledž. Praegu õpib Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas
Karjäär: 1993–2005 Revalia võistlustantsija. Viiekordne Eesti meister koos Roger Niitmäega, Inglismaa Blackpool Junior Dance Festivali meister 2002 (tasemelt võrreldav maailmameistrivõistlustega)
Lemmiktants: tango
Parterist: «Käisime kolmeselt Rogeriga juba ühes lasteaias, teises klassis panid vanemad meid tantsima. Alustasime ja lõpetasime koos: sest mina valisin Tartu, Roger aga Tallinna ülikooli. Tema teeb nüüd kergejõustikku, mina aeroobikat.
Võiks ju arvata, et kui ollakse päevast päeva koos, reisidel ühes hotellitoas, et… Aga meil oli pigem hea õe-venna-suhe. Vist on õigem bisness ja pleasure eraldi…»
Pere: «Mul on parim pere. Ema, isa ja vend. Jube hea, kui on vanem vend, suur tugi nagu kalju. Nendeta ma ei saa.»
Parimad tantsupeod: «Võistlustel vabadel nädalavahetustel käisin koolikaaslastega Club Prive’s. Aga rajudele kulbipidudel eelistan väiksemaid armsaid seltskondi, suvilatrippe, kus saab ka juttu rääkida. Tartus oli meil venna ja sõbraga oma vesipiibubaar. Kui öösel kella kolmest sulgesime, siis läks tants ja pidu oma seltskonnaga hommikuni edasi.»
Iidolid: «Spice Girls ja Backstreet Boys, nagu siis kõigil väikestel tüdrukutel. Hiljem pole olnud aega kedagi hullult fännata. Hääle poolest meeldib Christina Aguilera, ja muidugi Justin praegu.»
Igapäevaelus tantsuoskusest tõusnud tulu: «Alates sellest, kui 9. klassi lõpuaktusel jäävad silma tüdrukud, kes ei oska kõndida kontsakingadel ega sirge seljaga. Pluss suhtlemis- ja naeratamisoskus. Sest soliidne ja väärikas see ala ju on.»
Mullused lemmikud: «Võitjad Mikk ja Olga, nende koreograafia, kostüümid… Ja Kristiina ja Aivar tundusid mõnusad.»
Koidust: «Pisikese tüdrukuna olen muidugi tantsinud Code One’i järgi. «On küll hilja» meeldis väga-väga. «Vampiiride tants», üks ägedamaid muusikale. «Hüljatud»…
Nii et kui Koit mulle määrati, oli väga hea meel.
Ja avalikkusest eemal on ta jätnud väga sümpaatse mulje. Pole millegi rumalaga hakkama saanud, nagu mõned… (Naerab.) Nii et ma üldse ei kartnud, et tuleb jube staar või et mul läheb temaga raskeks.
Ootasin kohvikus, ta jäi natuke hiljaks, mõtlesin juba, et kas ta unustas… Aga siis ta saabus mootorrattaga. Ja teatas kohe, et tema on hirmus karujalg. Mina ütlesin, et ei usu, olen teda ju laval näinud. Juba esimesel kohtumisel leidsime, et pole üldse halb, et küllap meil hakkab nalja saama. Ja nii on läinudki! Mingit häbenemist või piinlikku vaikust pole meil tekkinud. Tunnis ta ütleb mulle vahel küll “no kuule, õpetajatädi”, aga oleme ikka rohkem tiim.»
