Kuldne kettaheitja GERD KANTER ja ta kihlatu Liina Pärtel plaanivad pulmi ja pisiperet. Gerd loodab, et isaks saamine annab talle heiteringis tublisti lisavõimsust.
Liina ja Gerd jäid teineteisele silma Pärnu-Jaagupi keskkoolis, kus nende pingid kõrvuti paiknesid. Kolme koos koolis käidud aasta jooksul said nad väga headeks sõpradeks. Lõpetamisjärgsel suvel astus Gerd otsustava sammu ja kutsus Liina Pärnu Vallikääru kontserdile.
«Mulle sai seal üsna ootamatult selgeks, et lisaks Gerdi seltskonna nautimisele on meeldiv ka tema embuses olla,» lausub rahvastikuministri sotsiaalnõunik Liina (29).
«Vastastikune sümpaatia on meil olnud kogu aeg,» lisab Gerd (29). Noored ei jõua kokkuleppele, kumb suhet alustas.
«Kui ma su kontserdile kutsusin, ju siis mina ikka intensiivsem pool olin,» naerab Gerd. Liina leiab, et kuna nad olid kogu aeg olnud semud, siis võisid nad endile lubada enam kui lihtsalt kaks inimest, kes teineteisele meeldivad. Nii ongi raske öelda, millal sõprusest armastus sai.
«Ju me teineteist julgustasime,» sõnab Liina.
#end#
Noorpõlve visiitsuhe
Gerdi võlus Liina naeratus. Naeratuse-sümpaatia oli vastastikune, sest ka neiut paelus noormehe aval naeratus, mis teda koolis igal hommikul tervitas ja koju minnes pikalt saatis.
«Gerd oli andekas õpilane, hea huumorisoonega. Kuid kõige rohkem läksin selle õnge, et ta pööras mulle palju tähelepanu,» tunnistab blond kaunitar. Liina sõnul luges Gerd teda kui avatud raamatut. Kui tüdrukul oli paha tuju, siis nurus poiss põhjuse alati välja ning püüdis teda lohutada.
Armunute suhtesse tõi otsustava pöörde ühine otsus Tallinnasse õppima asuda.
«Ma usun, et oleme tänu sellele siiani koos,» ütleb Liina. Kui noored oleksid jäänud eri linnadesse, siis poleks olnud lihtne suhet hoida ja arendada. Kuid ega pealinnas olnud kerge elu sisse seada.
«Elasime aastaid eraldi ühiselamutes ja käisime teineteisel külas,» räägib Liina. Kuna kettaheitja trennid kestsid hilisõhtuni, siis sai ta neiule külla minna alles kella üheksa paiku, kui tubadesse enam ei lubatud.
«Kui Gerd tuli trennist, siis olin ma talle söögi valmistanud. Tund, mille veetsime ühika fuajees, oli me päeva tipphetk, ainus võimalus olla kahekesi koos,» meenutab Liina. «Hiljem vahetasime seitse korda üürikortereid ja ühiselamuid.»
Kõige rohkem tundsidki nad puudust kodutundest. Nokk-kinni-saba-lahti-situatsioon kestis, kuni Liina läks tööle ja ka Gerdil tekkisid avaramad rahalised võimalused. Toona kogetud raskused tunduvad nüüd köömnekesena meres, sest Gerd oli siis alles tippsportlase tee alguses.
«Tippspordi kui sellisega hakkasin tegelema 2000. aasta sügisel, siis muutusid asjad tõsiseks. Seni olin ennekõike üliõpilane, kes tegi sporti hobi korras,» ütleb Gerd.
Nüüd on noortel Pirital kena kodu, mille üle siirast heameelt tuntakse. Liina kiidab: «Ma võin igavust tundmata temaga lõputult kodus olla. Oma kodu on ikka väga suur asi! Meil on kogu aeg põnev ja mitmekesine elu olnud ja aeg on kiiresti möödunud.»
Pulmadega pikalt ei venita
Liina suur hool, kiindumus ja armastus mehe vastu sai tänavu jaanipäeva eel teemandiga pitseri. Noored kihlusid oma armastuse aastapäeval. Liina tunnistab, et sündmus oli talle ootamatu, ta poleks Gerdilt kihlasõrmust oodata osanud. Maksimalistina korraldas kettasangar kihluse sedavõrd põhjaliku hoolega, et Liinal lähevad seda meenutades siiani silmad märjaks.
«Minu jaoks oli see ääretult oluline ja tore sündmus,» ütleb naine ja vaatab mehele niiskete silmadega otsa. Nad olid varem abielust rääkinud, kuid pealiskaudselt. Liina on püüdnud hoiduda mehele oma soovide peale surumisest: «Ma tahtsin, et otsus tuleks Gerdi poolt. Tunnen teda nii palju küll, et tean — ta tahab olla oma elu peremees ja ise otsuseid langetada.»
Liina ja Gerd pole pulmapäeva veel paika pannud, kuid nagu Gerd muiates ütleb, ei kavatse nad abiellumisega veel üksteist aastat oodata.
Liina lisab: «Me mõlemad usume abielusse ja selle eest suur tänu me vanematele, kes on siiani õnnelikult koos. Ilma nende eeskujuta oleks ilmselt raske abielusse uskuda. Kui peaksime pulmapäeva paika panema, siis on vanemad esimesed, kes sellest teada saavad.»
Lapsed on oodatud
«Lastega on nii, et nad tulevad siis, kui tulla tahavad. Kurg toob,» muheleb Gerd. Tegelikult ootaks Gerd veel selle kiire asjaga, aga ta sõlmis kallimaga põhimõttelise kokkuleppe, et tõsisemalt hakatakse peret planeerima siis, kui 2008. aasta olümpiahooaeg on läbi.
«Kindlasti on Liinal psühholoogiliselt kergem noores eas emaks saada, mu sportlaskarjääri järgi on seda raske seada. Minu profikarjäär on määramatu lõpuga, see võib kesta veel neli, kaheksa või kümme aastat. Liinal aga kell tiksub,» räägib Gerd
Liina on seni olnud elu planeerimise ja ajastamisega päri, kuid kuna Gerdi graafik ei muutu lähiaastatel sugugi hõredamaks, siis pole mõtet väga kaua oodata.
«Ma ei loo illusioone, et meil on tüüpiline pereelu, kus isa tuleb kella viie ajal koju,» sõnab Liina. Ta peab laste saamist ülioluliseks, sest nemad annavad elule kõige suurema väärtuse. «Mul jagub armastust mitme inimese eest, kuid ma tahan, et laps saaks maksimaalselt ka isaarmastust.»
Gerd loodab, et isaks saamisel on positiivne mõju ka tema sportlasekarjäärile. «Mu heal sõbral Aleksander Tammertil läks pärast isaks saamist tulemuste saavutamine vaid tõusvas joones. Äkki oleks see minulegi uus avanemine ja aitaks tulemusi veelgi parandada.»
Kuigi Liinal ja Gerdil on ühine kodu, kust kostab pulmakellade helinat ning pisipere tulekule on antud roheline tuli, häirib nende elu lõputu igatsus.
«Mulle meeldiks Gerdiga rohkem koos olla. Väike igatsus on kogu aeg sees, see on nagu püsiv seisund. Tunnen pidevalt Gerdist puudust. See on seisund, millega tuleb lihtsalt olla ja elada,» tunnistab Liina veidi nukralt.
Gerd on tänulik Skype’ile, mis annab võimaluse igast maailma nurgast armastatuga suhelda, ilma et selleks kuluks üüratud summad.
«Distantsid on me vahel suured, kuid telefoniga rääkides on tunne, nagu oleks Liina kõrval,» ütleb Gerd. Eestis helistavad nad teineteisele haruharva, kui aga perepea on välismaal, võtavad iga päev mitu korda ühendust.
«Minu päevakava on Liinal päris hästi teada, mis puudutab trenne ja massaaže — see on juba väljakujunenud rutiin. Kui ta vahel teeskleb, et ei tea, mis toimub, siis ma arvan, et ta teab tegelikult väga hästi, millega ma parasjagu tegelen,» räägib Gerd.
Liina ei jää vastust võlgu: «Erinevalt Gerdist, kes ei tea tavaliselt minu päevadest ja tegemistest mitte midagi.»
Kvaliteetne meie-aeg algab paaril kell üksteist õhtul, kui Gerd trennist tuleb.
«Ma ei pea end sel ajal enam eriti särtsakaks vestluspartneriks, kui olen kell seitse hommikul tõusnud. Tahaksin, et koosolemise aeg oleks natuke päeva poole, et oleksime mõlemad erksamad,» räägib Liina. «Aga ma ei raatsi magama minna. Aeg-ajalt küll kustun ära, enne kui Gerd koju jõuab, aga see on praegu ainus aeg, kui saame koos olla. Niisiis teen pingutuse ja olen üleval.»
Kui päeval on olnud palju suhtlemist, siis olevat neil hea koos lihtsalt vaikida.
«Eks see on enesetunde järgi, mis parasjagu tundub hea teha. Aga kui oled terve päev suhelnud, siis tõesti vahel õhtul enam ei jaksa,» ütleb Liina.
Lahusolek hoiab suhte värskena
Pikad lahusolekud on aidanud paaril rutiini vältida, aga ka suuri väljakutseid esitanud.
«Mu jaoks on see sageli üks suur ootamine, mis muutub pikaks venides väljakutseks,» tunnistab Liina. «Aga õnneks pole Gerdi näol tegemist meremehega, kes oleks kuus kuud järjest merel.»
Gerd toob paralleeli spordiga. Tal olevat väga head suhted islandlasest treeneri Vesteinn Hafsteinssoniga just seepärast, et nad pole iga päev ninapidi koos. «Algul vajasin ta juuresolekut rohkem, nüüd piisab ka sellest, kui ta mulle Skype’i teel head nõu annab ja mind võistlustel toetab.»
Gerdi arvates on suhe Liinaga värskena püsinud ja tugevamaks muutunud tänu ta eemalolekutele. Gerd on võtnud seda kui kooselu proovikivi.
«Ma olen aastatega mõistnud, et tahan Liinaga elu lõpuni koos olla,» sõnab Gerd. «Liina pole nii nagu minagi mingi tõmbleja. Ei otsi tema ega mina uusi seiklusi, vaid me oleme kindlad endas ja oma suhtes.»
Gerd arutleb, et kui Liina oleks edev naine, kelle ainsateks eesmärkideks oleks hullumeelne šoppamine ja sõbrannadega ööklubis möllamine, siis poleks ta õige valik olnud. Gerd on äärmiselt sihikindel ja tasakaalukas, ta armastab rutiini ja kindlat päevakava. Liina on pühendunud riigiametnik, kes tahab ära teha suure töö taustajõuna ega soovi end liialt eksponeerida.
Sädet ja sära on paaril aga rohkem kui küll. Piisab vaid sellest, kui Gerd oma avala naeratuse ja sooja pilguga Liinat paitab ning naine armsalt pea oma vägeva mehe õlale toetab. Nende kehakeel annab tunnistust turva- ja kindlustundest. Ja vaatamata sellele, et noored on tänaseks koos olnud juba üksteist aastat, hoiavad nad tänaval jalutades endiselt teineteisel käest kinni ja aeg-ajalt poeb Liina Gerdi embusesse.
