"Ma ei ole selles veel selgusele jõudnud, ei ole aru saanud, kuhu ma mehe enda elus paigutaksin. Sellepärast, et mulle väga meeldivad õhtud, kus olen tütrega kahekesi, siis on meil teineteise jaoks rohkem aega. Ja kui ma ei ole tütrega, olen tööl," räägib Krista Kroonikale.

"Tegelikult on kõik aga väga lihtne - kui tuleb õige inimene. Siiski pole mul hetkel aimu, mis ma mehega peale hakkan."

Kiire eluviisiga üksikema nendib, et üksinda olemise aega on väga vähe. "Tavalisel lähen kell üksteist magama ja tõusen kell seitse. See tähendab, et omaette aega on mul igapäevaselt võib-olla tund."

Krista räägib, et on ka oma kuueaastase tütre Simonega arutanud, et tegelikult oleks ju tore, kui majas askeldaks ringi ka üks mees. "Sest kindlasti on tal väga palju puudust sellisest mehetüübist oma elus. Praegu on tal rapsiv ema, kes üritab kõike, aga samas kas ka jõuab, ei tea - aga just rahulikku ja turvalist meest, kes meid kahte hõjuvast asendist vahepeal ka kahe jalaga maa peale tagasi tooks."

Tugeva natuuriga naine tunnistab: "Seegi oleks jube mõnus, kui saaks korra kas või toetada kellegi õlale ja öelda: ma ei viitsi praegu midagi teha... See oleks vahva."

Artikli täisteksti leiad Kroonika veebilehelt.