„See on suur elumuutus. Sõbrad, kellel on lapsed, ütlevad ikka, et „tehke ära”. Aga arvan, et eks seal on ka kasud mängus, lapsevanemad käivad ju automaatselt läbi ainult teiste lapsevanematega,” muigab Kristel.

„Kogu aeg on ju tunne, et veel pole õige aeg... ja kui nii vaadata, siis jõuab õige aeg kätte pensionile jäädes, vaat siis oleks aega lapsega tegeleda! Lapsed mulle muidu tohutult meeldivad ja väga tahaksin. Kui beebi tahab tulla, küll ta siis tuleb. Küllap ta praegu ootab seal kusagil. Ja kui ta ka ei tule, siis võime Mattiasega olla tuttavate lastele lahedad boheemlaslikud tädi ja onu, kes reisivad mööda maailma ringi ja hellitavad nad kingitustega ära."