„Elasime maal, metsakülas, kus lähimate naabriteni oli umbes 500 meetrit. Nende juures siis tavaliselt käisimegi koos vendadega ja õega," märkis ta.

„Tegelikult oleks ikka tore, kui meie oma mardi- ja kadrisandis käimise traditsioon jätkuks, et noortel oleks kindel iga-aastane tegevus ja rohkem põhjust aega koos olla, mitte ainult nutimaailmas suhelda,“ mõtiskleb Kristo ja pakub välja, et kombeid võiks ka kaasajastada, et põnevust jätkuks nii jooksjale kui vastuvõtjale: „Vaevalt kõigil enam vilja- või karjaõnne vaja läheb – selle asemel võiks ju hoopis soovida palgatõusu, puhkusereisi ja palju lapsi!“