KROONIKA JÕULULUGU | Kristi Nilov 2018. aastast: ma võtan kaasa, et elu ongi hästi habras. See ei ole mingi klišee, vaid nii ongi

 (79)
KRISTI NILOV; JAN LOIGO
KRISTI NILOV; JAN LOIGOFoto: Kristjan Lepp

Kroonika vestles jõulude puhul tuntud persoonidega ja uuris nende traditsioonide, mälestuste ja kogemuste kohta peagi lõppeval aastal. "Kui sinu lähedalt keegi läheb, siis tajud seda elu haprust," tunnistas "Kodutunde" produtsent Kristi Nilov.

Lapsepõlves olid ikka näärid

Kristi Nilov räägib Kroonikale, et tema lapsepõlves peeti ikka nääre, eriti seetõttu, et tema ema oli pioneerijuht ning sügaval vene ajal kasvatatud. "Mulle tuli üldse üllatusena, et jõulud kui sellised on olemas," tunnistas naine. "Aga näärid olid väga toredad, samamoodi perekond tuli kokku."

"Näärivana käis koguaeg meil, kui tõmmata mingi paralleel jõuludega, siis oli see ikka väga tore aeg, kingitused ja koos käidi kuuske toomas. Ja selline traditsiooniline laud, nagu tänapäeval tehakse jõulude puhul. Kodus tehti verivorsti, kartulisalatit ja roseljet," meenutab Nilov.

Loomulikult ei puudunud pühadelt ka näärivana, Nilov uskus külmataati päris hilise vanuseni, isegi veel viienda klassini.

KRISTI NILOV; JAN LOIGO Foto: Kristjan Lepp
Seotud lood:

"See vist oli ükskord niiviisi, et ma tundsin ära selle inimese, kes näärivana tegi ja see oli minu onu, siis oli muidugi väike pettumus, et ei olegi olemas. See oligi ühel aastal, ütlesin, et "ei ei" , see oli hoopiski onu. Aga sellest järgneval aastal ütlesin emale küll, et seekord oli küll päris näärivana," räägib Nilov.

Kui paljudel on mälestusi näärivanaga, kellel väiksed lõhnad juures, siis Kristi enda lapsepõlvest sellised asju ei mäleta. "See on ikka selline helge aeg, olen praegu üritanud sellest jõuluajast samasuguse helge aja tekitada enda perekonnale."

Jõulud Nilovi kodus tänapäeval

Üle-eelmine nädalavahetus toodi ühiselt metsast kuusk tuppa, loomulikult on lastel jõulupuu otsas sussid. "Nemad nüüd käivad igal hommikul ja vaatavad, mis sinna sisse on pandud. Suuremad lapsed juba ütlevad väiksematele, et "sa oled nii loll et usud neid!" Aga ise käivad ja vaatavad ka," naerab Kristi.

Sel aastal jõudis Nilovi ellu ka uus armastus, tänavu veedetakse esimesed jõulud koos. Kristi tunnistab Kroonikale, et nüüd tuleb pühade perioodil jõuda päris mitmesse kohta. "Minu vanemate juures käime ja tema vanemate juures. Siis meil on lapsed, temal ja minul. See korraldus on juurde tulnud. Ühel õhtul oleme ka meie oma perekond koos."

KRISTI NILOV; JAN LOIGO Foto: Kristjan Lepp

Kuidas jõuludel kinkidega mitte hulluks minna

Nilov tunnistab, et talle ei meeldi üldse shopata, neil on suguvõsas kombeks loosipakk tõmmata, igaüks teeb ühe kingi ja saab ühe kingi.

"Ei ole mõtet teha sadat kingitust, mida mitte kellelegi vaja ei ole. Ma olen ise teinud jõuluajal hoopis nii, et annetan vähiravifondi. See on minu panus. Lastele ma muidugi teen kingitusi. Aga peresiseselt on tähtis see, et mitte seda träna kokku osta. Ma ei talu üldse seda jõulumöllu kaubanduskeskustes, see tekitab lausa stressi," sõnab naine.

Jõuluajal on Kristi sõnul kõige tähtsam pühendada aega perekonnale. "Ülejäänud aasta on ikka nii, et kõik ajavad oma asja. Kiire on, kõik jooksevad."

Milliseid õppetunde on pakkunud 2018. aasta?

Nilov tõdeb Kroonikale, et ta on sellele palju mõelnud. "Siin on olnud hästi palju kurbust. Ma võtan selle kaasa, et elu ongi hästi habras. See ei ole mingi klišee, vaid see ongi nii. Kui sinu lähedalt keegi läheb, siis tajud seda elu haprust. Siis jõuab surm lähedale, saad aru, et me olemegi kõik surelikud. Võtan kaasa eelkõige selle lugupidamise inimeste vastu. See on väga kurb, aga samas see annab väga palju mõtteainet juurde. Tühjalt lahmida ja välja öelda asju, mida sa juba viis minutit hiljem kahetsed – sellel ei ole mõtet," tunnistab naine ja lisab, et eelkõige üritab ta paremaks inimeseks saada.

Soov Eesti rahvale

Nilov tahaks, et inimesed loodaksid rohkem iseendale, mitte teistele. "Mitte keegi ei saa sind aidata, kui sa ise ennast ei aita. Ei riik ega keegi muu pole süüdi sinu asjades, et sul halvasti läheb. Mitte keegi pole süüdi. Ma tahan, et eestlased mõtleks rohkem nii, et igaüks on ise oma õnne sepp!"

Üllatavalt tunnistab Nilov, et temale helistavad jõulude ajal ka inimesed, kellel on väga mustad mõtted peas. "Ma ei ole koolitatud küll inimesi nõustama, aga olen ikkagi öelnud seda, et võtke oma elu enda kätte. Ükski olukord ei saa olla nii hull, et sa lähed metsa ja mõtled, et paned paela kaela. Kui inimene on enda sees täiesti kinni, siis ta tegelikult vajab abi," tunnistab naine.

"Jube lihtne öelda, aga tegelikult see ongi lihtne. Inimesed kardavad aga läbikukkumist, aga see on ka juba 50 korda parem, kui mitte midagi teha."

"Meil on Eestis kombeks ju häbistada ja näpuga näidata, et sa pead igal pool olema justkui "viieline", aga tegelikult ei ole keegi meist igal pool ja alati "viieline". Ma tahaks, et inimesed riskiksid rohkem, võtaksid midagi ette."

"See inimene, kes midagi teeb, ta on tuhat korda etem, kui see, kes ei tee mitte kui midagi. Kui on mingi elu unistus, et tahaksin mingit ettevõtet teha, siis tuleb lihtsalt hakata tegema."

"Inimesed peaks tegelema rohkem iseendaga, siis nad ei istuks kommentaariumis, ega kirjutaks koledaid sõnu teistele inimestele. Seda ma tahaks, ma ei tea, kas me kunagi sinna jõuame, aga soovida alati võib."

Vana-aasta õhtu

Vana-aasta õhtul on Kristil plaanis kutsuda külla sõbrad. "Teeme kärtsu ja mürtsu, ikka pidu on plaanis!"

Päeval on kavatsetakse ühiselt süüa teha ja õhtul ennast televiisori ette sättida, et seal uusaastaprogramme vaadata. "Ise teeme saluuti ja tunneme ennast mõnusalt!"