Ürituse toimumisest või mittetoimumisest hoolimata palusime Kiwal aga kunstniku ja artisti seisukohast kirjeldada, milliseid tundeid poliitikute sekkumine temas tekitab ning palusime reastada 5 põhjust, miks seda teha ei tohiks. 

“Kes on Kalle Klandorf? Kui ma eelmise näituse jaoks materjali korjasin, nimetati sama nimega KGB-last, kes 80ndatel Moskva kohviku ees punkareid lasi vanglasse panna ja neilt asju konfikseeris, samuti filmirulle kultuuriajalooliselt väärtuslike kaadritega,” avaldab Kiwa keelu välja öelnud abilinnapea kohta karmi arvamust.

Kiwa 5 põhjust, miks poliitikute tsensuuril kunstis kohta pole:

1. Kui võim ei sekku, siis on õnneindeks suurem ja kodanikud valivad sama parteid uuesti.

2. Kunst ja looming Eesti kontekstis on siiski rahvuskultuur, selle tsenseerimine ja mittetoetamine vaid suurendab kaost. Rahvuse all mõtlen eestimaalasi, multikultuurset ühiskonda, mitte olematut konstrueeritud eestlast.

3. Peaks üle saama provintsisündroomist: võiks toetada selliseid artiste, keda juba maailmamastaabis teatakse nagu Arvo Pärt, Maria Minerva või mina, mitte taunokangroid.

4. Rahvaesindajate ehk võimu ülesanne ei ole sekkuda ja tsenseerida, vaid olla toetav-abistav jõud kultuurile.

5. Pidage hoolikalt silmas — see võim, kes hakkab keelama ja käskima, on korrumpeerunud, nad ei tööta enam meie kõigi, vaid ainult iseenda nimel. Anarho-kommunistina toetan ise Keskerakonna maailmavaadet, aga kui nendega ei saa asju ajada, siis kavatsen Reformierakonda valida hoolimata ideoloogiast. See on ähvardus!