«Ma ei mõtle tõesti laste peale, mõtlen oma pensioni kolmanda samba peale,» kuulutab muusik REIN LAANEORG.
Kunagise menubändi Vitamiin liige, vahepeal Kanadas elanud ja sealt naasnuna ansambli President kokku pannud muusik Rein Laaneorg (54) ja Tallinna ühes õppekeskuses õppejuhina töötav Sillen (34) elasid koos veidi üle viie aasta. Muusikute seltskonnas jäid nad silma kui ühtehoidev tuvipaar.
Kui naine mai keskel beebiootusest teatas, katkestas marus mees päevapealt suhted ning paigutas elukaaslase enda elamisest kärmesti ka ametlikult välja: Tallinna Kesklinna Valitsuse rahvastikuregistri osakonna andmetel puudub Sillenil ja tema 10aastasel tütrel Ao 5a asuva elamispinna omaniku Rein Laaneoru 16. juunil esitatud avalduse põhjal ruumi elukohana kasutamise õigus.
Naine kolis ümber samasse majja, endisest kodust kaks korrust kõrgemal asuvasse ühetoalisse korterisse, mille nad Laaneoruga kahasse nelja aasta eest pangalaenuga olid soetanud — noor naine võttis laenu, kuna Reinu vanus pangale ei sobinud. Mees toetas ostu hüpoteegiga, samuti on vallasvarana ostetud korter tema nimel.
Nädalapäevad tagasi tasus mees ise 2019. aastani võetud laenu jäägi. Rein Laaneorg kinnitas Kroonikale, et ta on lähetanud Sillenile ametliku teate, et naisel tuleb elamine kuu jooksul vabastada.
Olete astunud otsustavaid samme, et ekselukaaslane koos tulevase lapsega teie elust kaoks?
Las ta olla niimoodi, nagu on.
Kas Sillenil on kusagile minna?
Küsige temalt, mina olen piisavalt oma seisukohta väljendanud. Mis see elukoht siia üldse puutub? See tundub nagu üldse mingist muust ooperist!
Kui inimesed lähevad lahku, lähevad nad oma eludega edasi. Ma ei taha korteri teemal peatuda, sellega tegeleb minu advokaat.
Kas teil süda ei valuta — ikkagi teie enda tulevane laps on mängus?
Muidugi valutab! Aga mul on Sillenile vaid üks küsimus — miks ta nii tegi? See pole normaalne, et inimene rasedust varjab ja mees fakti ette pannakse. Kui toimub selline petmine, kuidas ma oma tulevast elu ette kujutan? Viis ja pool aastat elasime koos ilma suuremate lahk-arvamusteta, meil oli väga õnnelik elu. Ja siis järsku raius ta kõik läbi.
Arutasite, kes ja kuidas lapsesaamist ära hoiab?
Väga tihedalt! Kui saime Silleniga kokku, ütlesin: meil on nii suur vanusevahe, peame mõnedes asjades kokku leppima. Üks põhipunkte oligi, et kui võtad vanema mehe, saad stabiilsuse, kindluse, rahu. Aga mitte lapsi.
Miks ma lapsi ei taha — selleks on mitmeid põhjuseid. No ei ole loodud perekonnainimeseks. Ja kui ma seda sisimas ei taha, kuidas saab küll vägisi sundida. Ja ma tean ka naisi
(mõnda neist tunneb ka Sillen), kes on samade vaadetega. See peaks olema iga inimese vaba valik. Küll ja küll on mehi ja naisi, kes muudkui sigitaks, kuid ei saa nendega hakkama. Ja mis nendest saab, on omaette teema. Ma ei taha ka, et laps enne täisealiseks saamist peab vanema matma.
Teiseks, see, et võtsin ta võõra lapsega enda juurde, oli minu jaoks lagi. Tema laps on suht energiline, tahab pidevat tähelepanu. Teda peab viima-tooma trenni ja kooli, kontrollima kooliasju. Tegin seda kõike. Arvan, et sain hakkama. Üsna tihti tuli kodus jälle jutuks, et kuule, kuidas oleks lapsega. Ütlesin, et saan aru, oled noor inimene, leia see prints, tehke lapsi ja elage õnnelikult. Korrutasin üle ja üle. Aga kui inimese egoism on nii
suur... Lõpuks minna korteri kallale, hakata nõudma — see on täielik šantaaž!
Millisest korterist te räägite?
Tal ükskõik. Mul on samas majas kaks korterit — üks suurem, teine väiksem. Tal peaasi, et midagigi saaks. Vahepeal oli summa ligi miljon, mõni päev tagasi 400 000. Ei tea, kust ta neid numbreid võtab.
No mida ma olen valesti teinud?
Te küsisite, kas me kasutasime kaitsevahendeid. Sillen väitis alati, et kõik on ohutu, kuna ta võtab tablette.
Laps polnud üldse see, mida oleksin planeerinud. Mõtlesin, et leidsin väga kena inimese kõrvale, ja andsin endast parima, aktsepteerides tema last.
Müts maha nende ees, kes tahavad, teevad ja korralikult kasvatavad lapsi. Mis siin salata, selles eas ma ei mõtle tõesti laste peale, mõtlen oma muusikast ja tööst. Nii ta on. Mõtlesin, et nüüd ehitan oma elu stabiilsuse ja rahu peale. (Esimesest abielust on Reinul 31aastane poeg Harry, kellega mees elas koos poolteist aastat. Lahku minnes ei soosinud eksabikaasa isa ja poja suhtlemist. Nüüd, juba täiskasvanud pojaga saab Rein enda sõnul hästi läbi. — toim)
Okei, kui inimene nii tahtis last — kes pidi olema kindlasti minu oskuste ja välimusega — ja saabki, siis pidi tal ju olema mingi plaan. Mingu nüüd edasi oma eluga!
On teil ühist vara, mida jagada?
Ei. Ta maksis küll osa raha ühetoalise korteri ostmisel sisse, oli kaaslaenuvõtja. Aga see ei anna talle omandamisõigust.
Kelle nimel laen oli?
Tema nimel.
Tema tasus laenu?
Jaa, väikese osa laenust tasus tema, kui elasime koos. Minu kanda olid teised kulutused ja need pole sugugi väikesed. Aga need juriidilised asjad on ju võimalik paika panna. Ma ei taha mitte midagi, mis mulle ei kuulu.
Kui ta oleks normaalselt käitunud, oleks ta saanud palju rohkem. Veel kuu aega tagasi olin nõus selle korteri (ühetoalise) maha müüma ja raha jagama. See oli suur hea tahte käik minu poolt.
Aga see, kuidas ta hakkas kohe käituma — ainult emotsioonide najal! Laps on vajalik vaid manipuleerimiseks. Täielik šantaaž ja väljapressimine! Tema taktika oli olla seal korteris seni, kuni beebi sünnib — küll ma siis ta tagasi võtan.
Ostsin korteri ise hiljuti välja ja nüüd ei ole pangale keegi võlgu. Mis tema sinna sisse on maksnud, arvutatakse kohtus välja.
Kohtutagi on pangamaksed paberites kirjas. Kergem oleks teil naisele tema osalus peo peale maksta. Nii koliks ta kiiremini teie silma alt ära, kohus ju venib.
Miks mitte. Aga talle sõna «kohus» väga meeldib. Muuseas on Sillen lubanud ikkagi mulle hiljem kättemaksu ja ma ei saa temas kindel olla ega teda usaldada. Kes kord petab, võib seda iga hetk uuesti teha. Mõistate?
Annan talle täna raha, aga mis tuuled tema peas homme puhuvad?
Olete tema praeguse elamispinna pangalt ise välja ostnud, seega pole Sillenil seal enam õigust elada.
Elukoha kasutamise õigused on seaduses kindlaks määratud. See, et tema alguses laenu maksis, polekski mingi argument olnud. Igapäevaelus oli ka minul roll, kuhu tuli palju kulutada. Me elasime ju koos.
Juristide poolt on talle antud nõue 5. septembriks välja kolida.
Miks ta ei lähe oma kahetoalisse korterisse Raplasse? Sinna kust tuli. Tema ema elab seal praegu. Ja inimesed üürivad kortereid, keegi ei jää tänavale!
Kui ta välja ei koli, on teil õigus ta sealt välja tõsta?
Mis vahet sel on? Ta ei saa ju nagunii lõpmatuseni sinna jääda. Tema praegune olek seal on
ainult selleks, et mind kontrollida.
Arvan, et ta ei taha endisest elust lahti lasta ja püüab seda kangekaelselt jätkata, ükskõik mil moel. Ma ei tea, kas ta on ikka selles pimedas lootuses, et muudan meelt. Korterid on ju ühes trepikojas… äkki ma leebun last nähes.
Et kui te teda titekäruga näete, ei jää külmaks?
Selle peale ta mängib. Aga lapsesaamine oli tema ainuisikuline otsus. Kuidas ma saan leebuda, kui inimene on mulle valetanud ja salanud?! Miks ta ootas mulle teatamisega üle kolme kuu? Abordist ei saanud enam juttugi olla. Tulime just kuuajaliselt Kanada-reisilt ja nüüd tagantjärele näen, kuidas ta seal rasedust varjas. Usaldust enam pole. No nii alatult ei saa! Ütlen veel kord, mul pole tema vastu midagi. Lihtsalt ma pean ennast kaitsma. Selleks on mul ka advokaat, kelle kontrolli all kõik mu sammud on. Ma ei tee midagi ebaseaduslikult.
Olete maininud, et tea kas teie oletegi lapse autor. Kavatsete DNA-testi teha?
See saaga on veel ees. Olen uurinud — ametlikult paneb naine lapse isaks kelle ise tahab. Kui see Jüri või Mart kahtleb, peab ta ise testideks avalduse tegema.
Suurem osa minust usub, et see laps on minu. Kuid vanarahva tarkus ütleb, et mees ei tea kunagi...
Kahju, et ilus suhe saab nii koleda lõpu.
Ääretult ilus suhe oli. Aga see kole lõpp võib ka ilusti lõppeda.
Millised on teie lepitustingimused?
Ma ei teagi, eks minu emotsioonid on ka üleval. Kui näeksin temalt üht arukat sammu... Seni pole näinud.
Arukas samm oleks...?
Kui näeksin, et ta hakkab edasi liikuma ja oma elule mõtlema. Praegu ta klammerdub ikka vana külge.
Samas olen nüüd igavene vastik vanamees. Ise ta elas ju sellesama mehega viis aastat koos. Tahtsid sama mehega last ja ei saa ikka lahkuda. Kus on loogika? Miks ei osata normaalselt lahku minna? Ta ei kukkunud ju taevast alla minu juurde. Tal ju oma kodu olemas.
Hoidute trepikojas kokku saamast?
Lähen tast mööda, mis siin ikka. Muidugi teda ärritab, et ma temaga ei räägi.
Ootate ehk temapoolset vabandust?
Ka väikesest üle moka tulnud vabandusest piisaks. See näitaks, et ta suudab hakata asja reaalselt võtma ja ka minu seisukohtadest ja olukorrast võib olla aru saada. Sageli mõtlen: milles ma süüdi olen? Selles, et hoolisin sinust? Et hoolitsesin su lapse eest? Et olid söödetud, joodetud, kasitud? Nüüd pean seda suppi sööma!
Kas rahaliselt saab naine igapäevaelus üksi hakkama?
Eks neid töökohti on tal olnud ma ei tea kui palju. Ma pole teda kunagi sundinud tööl käima.
Ütlesin, et otsi rahulikult ja tee seda, mis meeldib. Nii ta tegigi. Muretu elu oli tal.
Pakkusite talle, et koligu tagasi väikelinna, kust tuli. See tähendaks ka töökoha vahetust.
Töökohti on igal pool. Ta on küll lõpetanud õmbleja eriala, aga ta oskused ei piirdu vaid sellega.
Kui naine teie silmis arukalt käituks, oleksite edaspidi talle kas või moraalseks toeks?
Küll ta seda igapäevast tuge peab ikka mujalt leidma.
Väga raske on talle toeks olla, kui ta on minu elu täiesti pea peale keeranud.
Mis lapsest saab?
Kui suured inimesed ei oska omavahel suhelda, kannatavad alati lapsed. Ma ei tea, kui suur faktor ma selle lapse elus saan olema, palju sõltub Silleni käitumisest.
***
Rein Laaneoru endine armastatu Sillen pole ka ilusatel aegadel leheveergudele kippunud, seda enam ei soovi ta nüüd oma elu üht valusaimat perioodi kommenteerida.
Kuuldes, et Rein on Kroonikale pika intervjuu andnud, otsustab naine siiski ka omapoolse selgituse lisada — naisteajakirjas, kus mees oma pihtimusega juba varem lagedale tuli, talle seda võimalust ei pakutud.
Et Rein pole kunagi lapsi soovinud ja sellest ka oma noort elukaaslast teavitas, on naise sõnul tõsi. Tänaseks on ta üksikemaks jäämisega leppinud. Et mehe armastus päevapealt otsa sai ja too nende isikliku elu intiimsused avalikkusele nagu koerale kondi hambusse järada viskas, teeb küll haiget, kuid varjutab lapseootel naise elulisema probleemi — katus pea kohal.
«Ta tõstabki meid korterist välja. Sinna ei olnud meist keegi sisse kirjutatud.»
Laaneoru väite, et naine oli skandaalitsedes tema lahkelt pakutud korterimüügi vastu ja keeldub välja kolimast, lükkab Sillen ümber. Ta ütleb end mõistvat, miks Rein ei taha oma eksi kasvavat kõhtu iga päev trepikojas kohata. Ta isegi sooviks eluga edasi minna ning nõustunuks korteri väiksema, kiirmüügi hinnaga. Kuid kuna kinnisvaraturg hetkel seisab ja päris poolmuidu naine korterit ära andma ei soostunud, jäi müük katki ning sellest, et Rein pinna ise välja ostis, sai ta hiljem teada.
Nüüd loodab Sillen kohtult abi:
«Ma ealeski ei pretendeeriks tema emakodule, kus me koos elasime. Ja ma ei ole kümne küünega meie koos ostetud korteris kinni. Ma ei taha rohkem kui seda, mis kuulub mulle. Mul on ju vaja uue kodu jaoks sissemakset. Kõik korteri kulud olid neli aastat minu kanda, mina laenuvõtjana vastutasin panga ees. Milleks ma pean ühele vanemale mehele kortereid ostma — ju ma seda ikka meie ühise eesmärgi nimel tegin. Tõesti, täielik loll ja sinisilmne, muudkui maksin laenu ja kommunaalmakseid. Tema pole sinna seni sentigi sisse pannud, nüüd ostis kähku välja, et olla ainuomanik ja mind õigusega välja tõsta.
Oleksin võinud korteri enda nimele ümber teha nagu pidevalt jutuks oli, aga ei tea ju ette, et pühapäeval oled armas ja kallis, esmaspäeval pole enam mitte keegi,» tunnistab naine läbi nutu. Ta on arvestanud, et ilmselt peab endale ajutise elamise üürima. Kuna tema enda töö ning tütre kool ja trennid on Tallinnas, ei tule Reinu soovitus — mingu sinna, kust tuli! — kõne alla.
«Enam ei räägi keegi armastusest, räägitakse ainult, et agulist võttis tüdruku, kes on raha peal väljas, tahab kuulsust ja mida kõike… See, et sa inimest armastad, pole üldse teema. Mida ma tunnen, mida ma üle elan? Mul ei ole enam armastavat inimest, aga ma ei oleks saanud ka nii edasi elada, et teen aborti.»
Kui Laaneorg lubas enda sõnul oma tantsijast eksarmsamale muretut elu, siis naise kinnitusel oli ta rahaasjus iseseisev ja peab korraga mitut töökohta:
«Ei ole ma kunagi tema kukil elanud. Isegi meie ühistel reisidel olen oma kulud alates lennupiletitest ja lõpetades vahetusrahaga ise kinni maksnud.»
Lisaks põhitööle õppejuhina andis pedas kõrghariduse omandanud, noorena võistlustantsu harrastanud noorik enne lapseootele jäämist Mustamäel ja Kristiines pensionäridele liikumistunde ja tegi stilistitööd saatele «Aastad muusikas».
Kurja majja toonud raseduse kohta poetab naine, et meedia pole koht, kus midagi tõestada ja selgitada. Kuid päris nii, nagu Rein väidab, asjad siiski polevat — tõde, et beebi pole egoistlik planeering, vaid tahtis ise kangesti siia ilma tulla, teavad vaatamata murekoormale emakssaamise üle siirast rõõmu tundva naise sõnul ka arstid.
