Hitiga «Ingel mu kõrval» edetabelitesse tõusnud lauljatar Mia on elu-kooli saanud Venemaal Voroneži kõledates ühiselamutes ja Prantsusmaa veinipealinnas Bordeaux’s.
Mia (23), kelle pärisnimi on Kersti Kukk, sai sel kevadel Tartu Ülikoolist riigiteaduste erialal bakalaureuse kraadi. Riigiteadust sai Mia vahetusüliõpilasena õppida ka Prantsusmaal ja Venemaal, aga kõige südamelähedasem on talle hoopis laulmine. Nii otsustaski Mia pärast kooli lõpetamist oma kirele pühenduda.
Sa elasid Venemaal Voronežis. Millised olid ühiselamus elamistingimused?
Ühikasse jõudes avastasin, et seal pole elektrit ega sooja vett. Elekter tuli paar nädalat hiljem ja soe vesi kuu aja pärast. Viimane lülitatakse lihtsalt suveperioodiks välja.
Seega enda pesemiseks keetsin vett. Algul proovisin küll end selle jääkülma veega pesta, aga see oli nii külm, et peanahk ja jalad hakkasid valutama.
Oma tuba kasisin ma kolm päeva, et seda endale hubasemaks teha. Näiteks oli uksele joonistatud naise keha erinevate anatoomiliste seletustega vene keeles.
Kuu-poolteist elasin üksinda, aga siis pandi mulle kaaslaseks üks vietnamlane. Ühel hommikul leidsin oma kirjutuslaualt sellise kirja: «Tere, minu nimi on ... Kolin homme sinu tuppa. Palun korista oma asjad minu poolelt ära.»
{poolik}
Koristasid?
Ikka. Olin küll natukene muserdatud, kuna see oli minu n-ö peidupaik ning privaatne ruum, kuid tegin siiski pool kappi ja pool riiulist tühjaks. Ta teatas õhtul ühikasse jõudes, et tahab toa täpselt pooleks teha. Tal oli kaasas vaip, mis täpselt pool põrandast ära kattis! Mu kirjutuslaud oli kakskümmend sentimeetrit tema poolel. Ta ei suutnud nii elada. Pidin selleks, et talle jääks pool tuba, külmkappi nii liigutama, et see jäi riidekapi ukse ette…
Häda oli ka tema seinal olnud riiuliga. Tegin sinna ruumi, et mõlema asjad ära mahuksid. Ühel õhtul koju tulles leidsin eest mahavõetud riiuli. See oli minu toapoolele tõstetud! Aga mul polnud oma seinal riiuli jaoks ruumi. Siis läksin komandandi juurde ja lasin end venelaste ühikasse paigutada. Seal oli rahulikum ja sain ka hea keelepraktika. Enne vahetusõpilaseks minemist oli mu vene keele oskus null. Oli ikka nõdrameelse tunne küll, kui millestki aru ei saanud.
Milliseid pidusid seal peeti?
Ühikauksed pandi kell üksteist kinni, aga mul õnnestus natuke klubides käia. Teised välismaalt pärit üliõpilased elasid peredes, sain pärast pidusid nende pool ööbida.
Klubides mängiti põhiliselt techno’t. Vene poisid sätivad end palju rohkem kui eesti omad. Vene mehed on vaba suhtumisega, emotsionaalsed ja väga hoolivad. Ka tüdrukud on seal alati ilusti ära sätitud. Mu eesmärk oli Venemaal põhiliselt õppimisega tegeleda. Aasta varem Prantsusmaal olles pidutsesin rohkem.
Mis sulle Prantsusmaal õppimise ajast kõige eredamalt meelde jäi?
Prantsuse keel! Ma elasin väga ilusas Lõuna-Prantsusmaa linnas Bordeaux’s, mida tuntakse ka veinipealinnana. See oli väga tore aeg.
Vaatamata sellele, et olin prantsuse keelt õppinud, oli algus keeruline. Konspekti tehes tuli vahel pisar silma, sest raske oli aru saada ja veel raskem oli juttu jälgides seda samal ajal üritada ka veel kirja panna.
Veini proovisid?
Ikka sai proovitud. Üldiselt olin vabal ajal natukene aktiivsem kui Venemaal, kuigi ka seal käisin trennis ja keeltekoolis. Bordeaux’s käisin käisin laulmas ja tantsimas ülikooli huvigruppides. Kaks korda aastas ühendasime oma jõud ka teatriklubiga, tehes koos näidendeid kogu koolile. Prantslased on väga head näitlejad, olin väga üllatunud, positiivselt muidugi. Osalesin ka oma ülikooli professorite bändis taustalauljana, ka selle koosseisuga esitasime kontserdeid tervele koolile ja vahel isegi linna baarides, kus meie professoritel oli suur menu.
Milline oli su ülikoolaeg Eestis?
Ma leidsin Tartust väga hea sõbranna, kellega me koos üliõpilaste esimese aasta entusiasmi jagasime, käisime üsna palju pidudel.
Hommikuti loengutesse jõudsid?
Jõudsin ikka. Ma ei tea, kuidas, aga mul oli nii palju energiat. Mul olid iga päev kaheksast kuueni loengud, seejärel trenn või keeltekool üheksani, kõigele lisaks käisin ka pidutsemas. Unetunde jäi küll väheseks, kuid mulle väga meeldisid kõik need asjad, mida ma tegin.
Kas sind üllatas, et su lugu nii kiiresti edetabelite tippu tõusis?
Üllatav, et kõik on nii ruttu läinud. Mul on esinemisi olnud, aga võtab veel aega, kuni ma end laval päris vabalt tundma hakkan. Jalg ikka natuke veel väriseb. Ma olen tohutult tänulik Arne Niidule, kes on stilistika, meigi ja soengu osas mind aidanud, nii esinemistel kui pildistamistel. Minu esikloole tegi väga hea remixi Avo Aunapuu, mis oluliselt suurendab minu edu edetabelites ning klubides.
Millist muusikat sa tulevikus teha tahaksid?
Mulle meeldivad rohkem hingelisemad lood. Mulle väga meeldisid lood, millega Birgit
Õigemeel alustas, nendes on nii häält kui ka sisu. Olen mõelnud, et tore oleks teha koostööd Uku Suviste, Koit Toome ja Tanel Padariga.
