"Mitu-mitu peavalutabletti läks just sellepärast, et kontsentratsiooniaste on väga kõrge – sa ei saa end hetkekski lõdvaks lasta, rääkimata sellest, et minna kas või kempsu või süüa," rääkis ta.

"Minu jaoks võrdus see laulva revolutsiooni aegse tundega, mis mul oli siis, kui olin teismeline ja seisin öölaulupidude ajal kuulajate hulgas," võrdles Reinsalu. "Oli mitmeid kordi, kus pisar tuli silma, hingeliigutus oli suur ning kananahk oli ihul," tunnistab näitleja.

Üheks võimsamaks seigaks peab ta esimesel päeva okupatsiooniaegse laulupeo meenutushetke. "Kogu lauluväljak tõusis püsti ja see tõesti toimis. Kartsime väga, kas me suudame seda tekitada," meenutab Reinsalu kananaha ihule toonud momenti.