"Ma arvan, et kui ma ise kirjeldaks oma stiili, siis see on selline sota-pota, heas mõttes. Ja vahetevahel mu ema kutsub mind ka harakaks," naeris muusik, keda hakkas mood huvitama siis, kui ta varateismelisena aktiivsemalt muusikaga tegelema ja laval käima hakkas.

"Hästi huvitav on see, et mulle endale meeldis alguses kleite kanda, aga nagu teismelistel on komme, siis kõik tahavad sarnaneda ja massi kuuluda ja minu sõbrannadele ja ka laulustuudio kaaslastele pigem meeldis lavale minna teksades, tossudes, mugavalt. Ma täiesti saan aru ja mõistan seda, sest sa lähed lavale, sa oled närvis, miks sa peaksid panema alla ülikõrge kontsa, millega sa tunned ennast veelgi ebamugavamalt. Sul on tunne, et sa justkui kõigud selle torni otsas ja kõik näevad, kuidas su jalad värisevad," rääkis Remmel.

"Aga mu ema soovitas mul ikkagi kleiti kanda. Et kui sa lähed esinema, siis inimesed tulevad sind vaatama, nad on võtnud selle aja endale, sa pead neid respekteerima ka enda riietusega," selgitas ta.

Võib tikutulega taga ajada neid Eesti moedisainereid, kelle loomingut Laura laval kandnud ei ole. Enim on ta koostööd teinud Aldo Järvsoo ja Liisi Eesmaaga. Julguse eest lavalaudadel alati kohalikku moodi kanda ja seda avalikkuse ees propageerida omistas Eesti Moedisaini Liit 2010. aastal Laurale Moesaadiku tiitli.

"Kleitidest, mis ma kandnud olen, on ilmselgelt kõige rohkem vastukaja saanud Liisi Eesmaa klaasist kleit, mida ma kandsin 2009. aasta Eesti Laulul. See oli ülimalt raske, sinna sisse saamine oli ka nii, et suur tiim pidi mind sinna sisse saamisel aitama. Aga jällegi - sa lood selle kleidiga mingisuguse maailma, mis annab ka muusikale hoopis laiema diapasooni ja dimensiooni juurde. Et see on seda väärt. Kuigi ütleme, et võib-olla tundi aega selles kleidi laulda ei oleks saanud, aga kolm minutit oli väga mõnus ja optimaalne,“ rääkis Laura.

"Mulle meeldib Eesti disainerite looming, sest riik on pisike, meid on vähe ja seda toodetakse väikestes kogustes. Kui ma soetaksin kleidi Itaalia disainerilt, siis ma tean, et seda kannavad väga paljud teised naisterahvad. Ja Eesti disaineritel selle riigi väiksuse tõttu ja kultuuri konteksti tõttu on ka mingisugune teistsugune maitse ja ka võimalus võib-olla natukene sellest suuremast moevoolust aeg-ajalt kõrvale astuda,“ ütles lauljatar.

Lisaks rääkis Laura, et tema lavastiil ja igapäevane stiil väga palju ei erinegi. On juhtunud, et ta läheb tavalisel päeval näiteks kellegagi kohvikusse, mispeale talt uuritakse, et kas ta on tulnud just esinemast või on ta teel mõnele esinemisele.

"Ma ütlen, et ei, täiesti tavaline päev, et mingid kohtumised ja proovid. Mul on tunne, et see välimus tegelikult aitab ka enda sisemisel ja vaimsel poolel olla positiivsem, rõõmsam. Ma ei ütle, et sisu ei ole tähtis. Tihti lihtsalt tekib see tunne, et kui sa liiga palju rõhud välimusele, siis see muu asi jääb vajaka, aga tegelikult ei ole nii. Keha on ju vaimu tempel ja see, milline sa välja näed, väljendab väga palju seda, mis su sees toimub."