Dali Lion räägib Õhtulehe, et tundis juba noores eas, et vähk on miski, mis teda kõnetav ja on justkui tema värk, sama oli ka skisofreeniaga: "Mind üksvahe nii hirmsalt huvitas, kes seal hullumajas on."

Talle tundus, et inimesed, keda hullumajas ravitakse, on tegelikult normaalsed, aga ühiskond on neid lihtsalt liialt mõjutanud. Et vaimuhaigusest paremini aru saada, otsustas ta selle endale "tellida", sama oli ka vähiga.

Kuigi ta küll vahepeal mõtles, et laseks omale diagnoosi panna, siis ametlikku märget skisofreeniast siiski ei jäänud: "Ma hakkasin kartma, mõtlesin, et äkki mind ei lasta välja."